Eesti politsei ulatuslik ligipääs terviseandmetele tekitab usalduskriisi

Vandeadvokaat Carri Ginter hoiatab, et politsei ja kaitsepolitsei terviseandmete päringud rikuvad inimeste põhiõigusi ja murendavad usaldust arstide vastu. Ta nõuab välist auditit, et selgitada välja, kelle andmeid on põhjendamatult vaadatud.

Vandeadvokaat Carri Ginter leiab, et politsei ja kaitsepolitsei laialdane ligipääs inimeste terviseandmetele tekitab tõsise usalduskriisi. Tema sõnul sunnib selline järelevalveta ligipääs patsiente arsti vastuvõtul oma tervisemuresid varjama, kuna kardetakse andmete lekkimist ametiasutustele.

Viimase 13 kuu jooksul tehti terviseandmete infosüsteemist kokku ligi 15 000 päringut. Sellest mahust umbes 13 000 päringut sooritas politsei- ja piirivalveamet ning ligi 2000 päringut kaitsepolitsei. Kuigi ametlikus teenistuslikus kontrollis leiti, et valdav osa päringutest oli seotud julgeoleku- ja taustakontrollidega, peab vandeadvokaat seda põhjendust ebapiisavaks.

Usalduse murenemine arsti ja patsiendi vahel

Arsti ja patsiendi suhe eeldab konfidentsiaalsust, kuid Ginteri sõnul on see praeguse süsteemi juures ohus. Kui patsient ei saa kindel olla, et tema terviseprobleemid jäävad ainult arsti teada, hakkab ta infot filtreerima. See võib viia olukorrani, kus arsti poole pöördumine lükkub edasi või jäetakse üldse tegemata, et vältida andmete edastamist õiguskaitseorganitele.

Ginter kritiseeris ka väiteid, et terviseandmete massiline päring on vajalik raskete kuritegude, nagu lapseröövide, lahendamiseks. Tema hinnangul ei vasta 15 000 päringut sellisele väitele, mistõttu on vaja põhjalikumat analüüsi. Ta rõhutas, et isegi kui päringud vastavad sisemistele protseduuridele, ei tähenda see automaatselt nende kooskõla põhiõiguste ja privaatsusega.

Nõudmine välise auditi järele

Vandeadvokaat leiab, et tehtud teenistuslik kontroll ei ole piisav, kuna see keskendus vaid sisemiste protseduuride täitmisele, mitte põhiõiguste rikkumise hindamisele. Ginteri sõnul peaks toimuma väline audit, mis tuvastaks konkreetsed isikud, kelle põhiõigusi on rikutud. Tema hinnangul peaks riik neile inimestele ka teavituse saatma.

Ta meenutas, et esialgu kinnitati avalikkusele, et ilma kohtuloata või nõusolekuta andmeid ei väljastata, kuid see osutus valeks. Alles ministeeriumi aktiivsem sekkumine tõi tegeliku olukorra päevavalgele. Ginteri sõnul vajab digiriigi toimimine suuremat läbipaistvust ning praegune andmete kergekäeline kasutamine vajab selget ühiskondlikku vastuseisu.