Eesti politsei kopterivõimekus on kriitilisel piiril: kahe õnnetuse korral tekiks suur puudujääk

Siseminister Igor Taro nendib, et PPA kopteripargi nappus ei võimaldaks toime tulla kahe samaaegse suurõnnetusega. Samas rõhutab ta, et sisejulgeoleku investeeringud on riigikaitse kõrval vältimatud.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kopteripargi olukord on Eestis pingeline, kuna ametil on käsutuses vaid kolm kopterit, millest korraga on enamasti lennuvalmis vaid üks. Ülejäänud masinad on suurema osa ajast tehnilises hoolduses, mis piirab operatiivset reageerimisvõimet olukordades, kus vajadus lennuabi järele on suurem kui tavapärane üksikväljakutse.

Kopterite vähesus ja riskid

Siseminister Igor Taro märkis, et kuigi praeguste masinatega on vajalikud lennud seni tehtud, on varuruum sisuliselt olematu. PPA kasutab lennumasinaid nii mere- ja metsaotsinguteks, piirivalveks, eriüksuste operatsioonideks kui ka meditsiinilendudeks. Viimase kolme aasta jooksul on nende abiga päästetud üle 200 inimese ning tehtud ligikaudu sada kiirabimissiooni.

Taro sõnul suudab Eesti praeguse tehnika juures toime tulla ühe kriisiga, ent olukord muutub ohtlikuks, kui intsidente tekib juurde. „Kui midagi kestab natuke pikemalt või meil juhtub näiteks kaks tõsisemat intsidenti Eesti erinevates kohtades, siis hakkame hätta jääma tõesti,“ ütles Taro. Ta lisas, et on esinenud juhtumeid, kus kopter ei ole tehnilistel põhjustel õhku tõusnud.

Praeguse lennupargi ressurss peaks kestma kuni 2032. aastani, pärast mida vajavad kopterid põhjalikku kapitaalremonti või väljavahetamist. Investeeringute tegemine on keeruline olukorras, kus riigieelarve on pingeline ja riigikaitsekulud neelavad märkimisväärse osa vahenditest. Ministri hinnangul peab siseturvalisust siiski käsitlema riigikaitsega võrdväärsena.

Piirivalve ja kriisiteavitus

Sisejulgeoleku tugevdamisel on lähiaastate üheks prioriteediks idapiiri seirevõime parandamine, sealhulgas droonituvastussüsteemide paigaldamine. Taro sõnul soovitakse sarnast võimekust laiendada vähemalt neljale suuremale Eesti linnale. Lisaks sellele peaks järgmisel aastal paranema elanike teavitamine kriisiolukordadest: eesmärk on saata hoiatusteated otse kõikide nutiseadmete ekraanile, kasutades helisignaali sõltumata installitud rakendustest.

Minister rõhutas, et välispiiri tugevdamisega on kiire, kuna ebaseadusliku sisserände oht püsib. Kuigi viimastel nädalatel on tuvastatud ebaseaduslike piiriületajate arv langenud, ei ole rändesurve kadunud ning piirivalvurid peavad arvestama võimalusega, et tulevikus võidakse proovida seniste marsruutide asemel ületada nn rohelist piiri.