Eesti poliitikud vaidlevad Hispaania rändekriisi ja Schengeni piiride sulgemise üle

Itaalia otsus peatada rändesurve tõttu ajutiselt Schengeni lepe Itaaliaga on tekitanud Eesti poliitikas vastandlikud seisukohad. Siseminister Igor Taro peab seda liitlaste reetmiseks, samas kui opositsioonijuht Urmas Reinsalu nimetab sammu ratsionaalseks meetmeks.

Itaalia valitsus teatas, et peatab ajutiselt Schengeni lepingu toimimise Itaaliaga. Otsus järgnes massilisele rändesurvele, mis on tabanud Hispaania enklaavi Ceutat Põhja-Aafrikas. See samm on vallandanud terava debati ka Eesti poliitikas.

Siseminister Igor Taro on seisukohal, et Hispaania isoleerimine ei ole õige käik. Tema hinnangul vajab Hispaania sarnases kriisiolukorras partnerite tuge, mitte hülgamist. Taro tõmbas paralleele praeguse olukorraga Balti riikides, märkides, et Hispaaniat tabanud rändesurve on olemuselt sarnane hübriidrünnakutega, mida on korraldanud Venemaa Soome vastu ja Valgevene Balti riikide suunal.

"Praegu peaksime arutlema selle üle, kuidas Hispaaniat aidata ja toetada, mitte mõtlema, kuidas riik üksinda jätta," selgitas Taro. Tema hinnangul oleks Schengeni reeglite tühistamine liitlaste reetmine.

Opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu ei nõustu ministri lähenemisega. Reinsalu hinnangul on Itaalia algatus Schengeni lepingu peatamisest põhjendatud ning tegu on ratsionaalse meetmega, et sundida Hispaaniat oma välispiire tõhusamalt kaitsma.

"Schengeni lepingu peatamine liikmesriigi suhtes on täiesti ratsionaalne meetod, et luua uusi tõkkeid ebaseaduslikule rändele kriisiolukorras, kui riik ise olukorraga toime ei tule ja rännet soodustab," teatas Reinsalu. Tema sõnul ei tohiks ebaseaduslik piiriületus anda automaatset õigust Euroopa Liitu pääseda.

Lisaks Itaaliale on rändekontrolli küsimuses Hispaania suunal seisukohta võtnud ka teised Euroopa riigid. Prantsusmaa on karmistanud kontrolli Prantsuse-Hispaania piiril, samas kui Austria, Taani ja Soome on avaldanud toetust Itaalia algatatud meetmetele.