Eesti poliitika seisab ristrahul: kriisid ei oota valimisi

Kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits kritiseerib Eesti valitsuse passiivsust kriisidega tegelemisel. Aasta enne valimisi kardavad poliitikud riskanteid otsuseid, kuid demograafiline, majanduslik ja julgeolekukriis ei saa oodata, kirjutab Ladõnskaja-Kubits.

Poliitiline mängureeglid nõuavad, et võimul olevad juhid hoiduksid suuretest ja kontroversiaalstest sammudest, kui valimised lähenevad. Kolumnist Viktoria Ladõnskaja-Kubits tõstatab aga Eestis palju paremini tuntava probleemi: valitsus on valitud aastaks, mil peaks kogu riik suuri otsuseid tegema, kuid poliitikud vaikivad.

Eestil on samaaegselt kolm kriisi, mis nõuavad kiiret reageerimist. Demograafiline kriis, rahvastik väheneb ja jääreb vanaks, on olnud Eesti jaoks teada ammuseid. Majanduslikud raskused on käesolevatele päevadele jõudnud, palkade kasvust miski pole kuuldud ja investeeringud on järsku vähenema hakanud. Julgeolekuküsimused on taas Euroopa päevakajaks saanud, eriti Baltikumi naabruskonna tõttu.

Ladõnskaja-Kubits rõhutab, et valitsus ei saa enda rahakest "andsin endast parima" poliitika-mantoogu kaitsta. Kriisid ei jäta aastaseid pauseaegu ega otsi kompromissi valitsemise graafikuga. Demograafiline langus, majanduslik ebastabiilsus ja julgeoleku küsimused nõuavad julgeid ja kiireloomulisi otsuseid, isegi kui need on ebapopulaarsed.

Kolumnist märgib, et võitjate põlvkond on asendunud poliitikutega, kes otsustavad käituda ohutumate sammudega. See lähenemine võib kaasaegsel hetkel, mil Eest seisab mitmekordsete väljakutsetega silmitsi, osutuda saatuslikuks. Riik on kriisidest väljumiseks vaja juhte, kes juhivad rahvast edasi, mitte aastast arvavad.