Eesti poliitika ja tööturg: 16-aastased saavad Euroopa Parlamendis hääletada

Riigikogu otsustas langetada Euroopa Parlamendi valimisiga 16. eluaastani, samal ajal kui poliitikud väitlevad topeltkodakondsuse lubamise üle. Eraldi uuring heidab valgust kullerite ja äpitaksojuhtide rasketesse töötingimustesse, kus töötunnid ulatuvad kohati üle 100 tunni nädalas.

Riigikogu on teinud olulisi otsuseid valimiskorra osas, samas kui ühiskondlik debatt kodakondsuse üle kogub tuure ning uued andmed paljastavad platvormitöö karmi tegelikkuse Eestis.

Euroopa Parlamendi valimisiga langeb

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mis annab 2029. aastast alates 16-aastastele noortele õiguse hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Samuti langetatakse kandideerimise iga seniselt 21. eluaastalt 18-le. Vastavat eelnõud toetas riigikogus 59 saadikut. Kohalikel valimistel on 16- ja 17-aastased noored saanud hääletada juba 2017. aastast, ent riigikogu valimistel jääb vanusepiir endiselt 18. eluaastale.

Vaidlused topeltkodakondsuse ümber

Koalitsioonierakondades on tõstatunud arutelu, mis lubaks sünnijärgsetel Eesti kodanikel omada paralleelselt ka mitme liitlasriigi kodakondsust. Eelnõu pooldajad on algatanud arutelu teemal, kuid vastased väljendavad muret lojaalsuse ja ajateenistuskohustuse pärast. Kriitikute sõnul võib muudatus luua õigusliku ebavõrdsuse sünnijärgsete ja naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanute vahel.

Platvormitöötajate karm reaalsus

Värskest uuringust selgub, et osa kullereid ja äpitaksojuhte töötab nädalas üle 100 tunni, et toime tulla. Iga neljas regulaarselt platvormitööd tegev inimene panustab nädalas enam kui 50 tundi. Majanduslikult on olukord paljudele keeruline: kaks kolmandikku teenib kuus alla 1200 euro ning ligi 14 protsendil puudub igasugune sotsiaal- või ravikindlustus. Riik ei kavanda tööaja piiranguid, kuna valitsev praktika käsitleb neid iseseisvate ettevõtjatena.