Eesti põhikoolide matemaatikaeksamite paradoks: PISA edu ei taga eksamivõitu

Eestis on tekkinud matemaatikaõpetuses vastuolu: 15-aastaste PISA-tulemused on maailma tipus, kuid ligi veerand põhikooli lõpetajatest ei suuda riiklikul matemaatikaeksamil 50-protsendilist lävendit ületada. Tartu Ülikooli teadlased selgitavad, miks kaks testivormi tekitavad nii erinevaid tulemusi.

Eesti 15-aastaste matemaatikateadmised on rahvusvahelises võrdluses maailma tipus, kuid 2024. aasta kevadel põhikooli lõpetanute puhul näeme teistsugust pilti: ligi veerand õpilastest ei suutnud matemaatikaeksamil 50-protsendilist lävendit ületada. Tartu Ülikooli matemaatikahariduse keskuse ekspertide Hannes Juki, Tiina Kraavi ja Liisi Röömeli sõnul ei ole see vastuolu juhuslik, vaid peegeldab kahe testi fundamentaalselt erinevat eesmärki.

Kaks erinevat mõõdikut

PISA-testi eesmärk on kaardistada õpilaste võimet rakendada teadmisi reaalsetes, igapäevastes olukordades, hindamata seejuures rangelt konkreetse riikliku õppekava läbimist. Seevastu riikliku põhikooli lõpueksami fookuses on ainekavas sätestatud õpitulemuste kontrollimine. Kui PISA on suunatud probleemilahendusoskuse mõõtmisele, siis lõpueksam nõuab õpilaselt spetsiifiliste koolis õpitud algoritmi- ja arvutusoskuste demonstreerimist.

Eesti õpilaste sooritus PISA 2022 testis oli silmapaistev: keskmine tulemus 510 punkti tõstis Eesti maailma edetabelis 6.-7. kohale ning Euroopas jagati Šveitsiga esikohta. Umbes 85 protsenti õpilastest ületas baastaseme ja 13 protsenti jõudis tippsooritajate hulka. Ometi näitab lõpueksami statistika, et ligi 25 protsenti õpilastest jääb eksamil alla poole punktisumma piiri.

Testimise psühholoogia ja vorm

Testide läbiviimise viis ja tagajärjed mõjutavad õpilaste sooritust märgatavalt. PISA-test on täielikult arvutipõhine ja õpilane ei saa oma isiklikku tulemust teada, mis tähendab, et motiveeritus sõltub peamiselt ühiskondlikust vastutusest. Seevastu lõpueksam on õpilase jaoks isikliku tähtsusega, mõjutades tema edasist haridusteed.

Metoodiline erinevus on samuti suur. Lõpueksami ülesanded on õpilastele sageli tuttavlikumad, kuna kooli kontrolltööd järgivad sama ülesehitust. Hindamisel antakse punkte osaoskuste eest, isegi kui lõpptulemus on vigane. PISA-testis on ülesanded mitmekesisemad ning nõuavad sageli teksti ja situatsiooni sügavamat analüüsi, mida kooliprogrammis alati ei harjutata.

Rahvusvahelised paralleelid

Teiste riikide kogemused pakuvad võrdlusmomente. Jaapanis on PISA edukuse taga sageli gümnaasiumisse sisseastumiskatsed, mis toimuvad vahetult enne testimist ja hoiavad õpilasi heas sportlikus vormis. Soomes seevastu puudub põhikooli matemaatika lõpueksam üldse. Eesti on valinud tee, kus õpilased peavad kevadel sageli pingutama nii gümnaasiumi sisseastumiskatseteks kui ka riiklikuks lõpueksamiks, mis võib kaasa tuua väsimuse ja testide tähtsuse hindamise muutuse.