Eesti poeketid vaidlevad Nutri-Score’i märgistuse kasutuselevõtu üle

Regionaal- ja põllumajandusministeerium kaalub toidupakenditel valgusfoorisüsteemi Nutri-Score kasutuselevõttu, kuid jaekettide seisukohad on vastandlikud. Üksikud ketid toetavad debatti ja on süsteemi juba rakendanud, teised peavad seda liiga lihtsustatuks.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium on alustanud põhjalikku analüüsi, et selgitada välja, kas Eestis oleks mõistlik toidupakenditel kasutusele võtta toitumisalast informatsiooni lihtsustav Nutri-Score märgistussüsteem. Kava kohaselt tähistataks tooteid värvide ja tähtedega, mis annavad tarbijale kiire ülevaate koostise tervislikkusest.

Kaubanduskettide vaated sellele algatusele on märgatavalt erinevad. Selver on märgistuse suhtes kriitiline. Keti juhi Kristi Simonsen sõnul annab süsteem toiduainetele liialt lihtsustatud hinnangu, lahterdades tooteid headeks või halbadeks. «Toitu ei tohiks lahterdada headeks ja halbadeks või tervislikeks ja ebatervislikeks,» sõnas ta, lisades, et pakenditel olev toitumisalane teave on juba praegu piisav, et teha teadlikke valikuid.

Erinevad seisukohad jaekaubanduses

Rimi ja Coop on oma seisukohtades ettevaatlikumad. Mõlemad ketid rõhutavad, et toidutööstuse ja jaekaubanduse esindajad peaksid süsteemi vajalikkust ühiselt analüüsima. Rimi ostujuht Marta Palm peab oluliseks teaduspõhist lähenemist, samas kui Coopi ostudirektor Oliver Rist märgib, et märgistus ei tohi luua ebaõiglaselt negatiivset fooni traditsioonilistele toiduainetele.

Erinevalt konkurentidest on Lidl juba aastaid kasutanud Nutri-Score’i oma omabränditoodetel. Keti kommunikatsioonijuht Liisa-Indra Pajuste leiab, et süsteem on end Saksamaal ja Prantsusmaal tõestanud. «Nutri-Score ei jaga toite heaks ja halvaks, vaid annab lihtsa võrdluspildi ja hinnangu konkreetse toote toitainelise koostise kohta 100 grammi või 100 milliliitri alusel,» selgitas ta.

Eesti Lastearstide Selts näeb märgistuses vajalikku sammu, viidates asjaolule, et iga kolmas laps on ülekaaluline. Toidutöösturid seevastu hoiatavad, et süsteem ei arvesta toote päritolu ega kultuurilist tausta. Ministeerium plaanib uuringu tulemused avalikustada sügisel. Juhul kui süsteem Eestis rakendub, jääb see ministeeriumi kinnitusel tootjatele vabatahtlikuks.