Eesti platvormitöö uuring: regulaarsete tegijate arv on aastatega vähenenud

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud värske uuring näitab, et regulaarselt platvormitööd tegevate inimeste osakaal on Eestis langenud 7 protsendilt 5,4 protsendile. Samas on platvormitöö üha enam suunatud lisatulu teenimisele ning ettevõtlusega alustamisele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Arenguseire Keskuse tellitud uuring «Platvormitöö mõjud ja tulevikusuunad Eestis» toob välja, et regulaarselt, vähemalt kord nädalas, platvormidel tegutsevate inimeste arv on Eestis viimase nelja aastaga kahanenud. Kui veel 2021. aastal tegi platvormitööd 7% elanikkonnast, siis 2025. aastaks on see näitaja langenud 5,4 protsendile ehk 47 000 inimesele.

Ehkki arvuliselt on tegijaid vähem, on platvormitöö olemus muutumas. Uuringu kohaselt on umbes 90% tegijatest platvormitöölisena ametis põhitöö või õpingute kõrvalt. Üha sagedamini kasutatakse digitaalseid keskkondi hüppelauana ettevõtlusesse või võimalusena lisasissetuleku teenimiseks.

Platvormitöö mitmekesine olemus

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste professor ja uuringu juht Tauri Tuvikene märgib, et valdkond on muutumas üha polariseeritumaks. „Platvormitöö mitmekesistub. Ühelt poolt kasutatakse platvorme üha enam erinevate teenuste pakkumiseks, olgu see siis õigusalane nõustamine või sisuloome. Samal ajal võimaldavad platvormid madala künnisega lihtsat võimalust tööturule sisenemiseks,“ selgitas Tuvikene.

Andmed näitavad, et 2025. aasta seisuga tegeleb ligikaudu pool platvormitöö tegijatest Eestis IT-sektori, sisuloome või muu loomingulise tööga. See on märkimisväärne muutus võrreldes kuller- ja sõidujagamisteenustega, kus sageli nähakse tööd vaid kiire sissetuleku allikana. Uuringust selgub, et just viimases sektoris peab ligi viiendik töötajatest end oma tööülesannete jaoks ülekvalifitseerituks.

Väljakutsed sotsiaalkaitsega

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ja võrdsuse asekantsler Hedi Arukase rõhutas, et ministeeriumi eesmärk on hoida paindlikud töövõimalused kättesaadavana. „Platvormitöö võib olla hüppelauaks ettevõtlusse ja aidata Eesti spetsialistidel jõuda rahvusvahelistele turgudele,“ ütles Arukase.

Samas viitab uuring kitsaskohtadele, eriti sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Kuna platvormitöötajatel ei ole alati tagatud täielik sotsiaalne kaitse, on see üks peamisi põhjuseid, miks inimesed naasevad palgatööle. Siiski on 86% uuringus osalenutest ravikindlustus olemas, enamasti küll põhitöö või õpingute kaudu. Uuringu täistekst avaldatakse Eesti Teadusagentuuri kodulehel novembris.