Eesti plaanib pikendada aegumistähtaegu laste seksuaalkuritegudes kuni 32 aastani

Justiits- ja digiministeerium töötab välja seaduseelnõu, mis pikendab laste vastu toime pandud seksuaalkuritegude aegumistähtaegu. Raskimate kuritegude puhul saaksid ohvrid esitada kaebusi kuni 50. eluaastani. Avalik arutelu on kavas 2026. aasta teisel poolel.

Justiits- ja digiministeerium on alustanud seaduseelnõu ettevalmistamist, mis muudaks laste seksuaalse väärkohtlemise kuritegude aegumistähtaegu Eestis põhjalikult. Eelnõu kohaselt hakkaks tähtaeg paljudel juhtudel kulgema alles ohvri täisealiseks saamisest, mitte kuriteo toimepanemise hetkest.

Miks praegune süsteem ebaõnnestub

Praegu hakkab aegumistähtaeg kulgema kuriteo toimepanemise momendist. Eelnõu koostajad toovad välja, et lapsed ja noorukid pole sageli võimelised politseisse pöörduma, põhjusteks psühholoogiline trauma, hirm, häbitunne, kurjategija manipulatsioonid ning usaldusväärse täiskasvanu puudumine.

Eelnõu seletuskirjas on toodud kolm tegelikku juhtumit. 2020. aastal pöördus politsei poole inimene, kes teatas, et teda väärkohtles 5-6-aastasena tema isa. 2025. aastal esitas avalduse mees, kellele pandi 14-aastasena 1990. aastatel toime vägistamine. 2026. aastal sai politsei teate inimeselt, keda peretuttav oli seksuaalselt kuritarvitanud seitsme-kaheksa aasta vanuselt. Kõigil kolmel juhul oli kriminaalvastutusele võtmine aegumistähtaja möödumise tõttu välistatud.

Uued tähtajad

Raskimate kuritegude, sealhulgas lapse vägistamine ja alaealiste prostitutsiooni kaasamine, puhul nähakse eelnõus ette kuni 32-aastane aegumistähtaeg alates ohvri 18. sünnipäevast. See tähendab, et kaebuse esitamine oleks võimalik kuni ohvri 50. eluaastani.

Kergemate seksuaalkuritegude eest, näiteks lapsporno valmistamine või internetis toimuv grooming, pikeneksid tähtajad 15-20 aastani pärast täisealiseks saamist.

Ministeerium rõhutab, et aegumist täielikult kaotada ei kavandata, kuna see lõhuks karistusõiguse tasakaalu. Selle asemel muudetakse tähtaja arvestamise algusmoment ja laiendatakse nende kuritegude loetelu, mille puhul tähtaeg hakkab kulgema alles 18-aastaseks saamisest.

Raskused ja kulud

Eelnõu autorid tunnistavad, et 20-30 aastat tagasi toime pandud kuritegude uurimine on keeruline: tõendid kaovad, tunnistajate mälu tuhmub ja mõned neist surevad. Reform suurendab tõenäoliselt koormust politseile, prokuratuurile, kohtutele ja ohvriabi teenistustele.

Ministeerium leiab siiski, et tegevusetus on ühiskonnale veelgi kulukam. Lapsepõlves kogetud seksuaalse vägivalla tagajärjed toovad sageli kaasa rasked psüühikahäired, sõltuvused, töövõime kaotuse ja enesetapuriski suurenemise.

Eelnõu avalik arutelu on planeeritud 2026. aasta teisele poolele, misjärel edastatakse dokument Riigikogule heakskiitmiseks. Kui parlament seaduse vastu võtab, peaks see jõustuma 2027. aasta teisel poolel. Tähtaeg, mis on seaduse vastuvõtmise hetkeks juba lõplikult möödunud, uue regulatsiooni alla ei lange.