Eesti plaanib muuta kodakondsusseadust

Eesti plaanib muuta kodakondsusseadust

Siseministeerium on ette valmistanud kodakondsusseaduse muudatused, mille eesmärk on soodustada laste kodakondsuse saamist. Ühtlasi täpsustatakse nõudeid täiskasvanutele, kes soovivad kodakondsust naturalisatsiooni korras taotleda.

Poliitika

Eesti valitsus plaanib kodakondsusseaduse muudatustega täpsustada tingimusi, mille alusel Eestis sündinud lapsed saavad kodakondsuse. Seaduseelnõu näeb ette uued reeglid ka neile lastele, kelle vanemad ei ole lapse sünnihetkel veel täitnud viieaastase Eestis elamise nõuet.

Uued reeglid lastele ja üleminekuperiood

Kui praegu kehtiva korra järgi ei saa laps kodakondsust lihtsustatud korras isegi siis, kui vanemad hiljem viieaastase elamisnõude täidavad, siis tulevikus see takistus kaob. Vanemad saavad lapsele kodakondsust taotleda kohe, kui nad ise on vastava elamisaja nõude täitnud.

Juba sündinud lastele kehtestatakse üleminekuperiood. Alla 15-aastased lapsed, kes on sündinud enne 1. jaanuari 2027 ja elavad püsivalt Eestis, saavad Eesti kodakondsuse tingimusel, et vähemalt üks kodakondsuseta lapsevanem on siin elanud vähemalt viis aastat.

Lisaks muutuvad kodakondsusest loobumise reeglid. Vanemad saavad lapsele antud kodakondsusest keelduda vaid juhul, kui nad tõestavad, et lapsel on juba mõne teise riigi kodakondsus. See välistab võimaluse, et laps jääb pärast vanema soovi kodakondsusest loobuda kodakondsuseta. Kodakondsuse taotleja peab edaspidi tõestama, et tema peamine elukoht on Eestis.

Elukohanõuded naturalisatsiooni taotlejatele

Seaduseelnõu täpsustab täiskasvanute naturalisatsiooni reegleid. Endiselt peab taotleja olema Eestis elanud kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt, kuid seadusse lisatakse täpsustus, et taotleja peamine elukoht peab tõepoolest asuma Eestis.

Siseministeeriumi selgituste kohaselt on ametkonnad märganud trendi, kus pikaajalise elamisloaga inimesed taotlevad kodakondsust, kuid elavad tegelikult välismaal ning külastavad Eestit vaid mõne päeva aastas. Ministeeriumi hinnangul puudub sellisel juhul inimesel piisav side Eesti riigiga.

Ava rakenduses →