Eesti plaanib loobuda vastsündinute universaalsest tuberkuloosivaktsineerimisest

Madala tuberkuloosihaigestumuse tõttu valmistab sotsiaalministeerium ette üleminekut riskirühmapõhisele vaktsineerimisele, mis tähendab loobumist kõigi vastsündinute rutiinsest kaitsesüstimisest. Muudatus ei jõustu tõenäoliselt enne 2028. aastat.

Eesti on jõudnud riikide hulka, kus tuberkuloosi esmahaigestumus on niivõrd madal, et sotsiaalministeerium on alustanud ettevalmistusi vastsündinute universaalsest vaktsineerimisest loobumiseks. Senise korra kohaselt saavad kõik vastsündinud Eestis tuberkuloosivastase süsti esimese viie elupäeva jooksul, kuid tänavu juunis tegi immunoprofülaktika ekspertkomisjon otsuse toetada selektiivsele vaktsineerimisele üleminekut.

Maia-Triin Kanarbik, sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik, kinnitas, et riik on järjepidevalt vähendanud haigestumust, mis võimaldab lähtuda Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitustest. Nende kohaselt on madala haigestumusega riikidel mõistlik piirduda vaid riskirühmade vaktsineerimisega. Sarnasele mudelile on edukalt üle läinud näiteks Rootsi ja Soome, kus see samm pole Kanarbiku sõnul laste haigestumist suurendanud.

Muudatuse jõustumine pole siiski lähiaja küsimus, kuna protsess nõuab põhjalikku ettevalmistust, sealhulgas riskirühmade täpset määratlemist, tervishoiutöötajate koolitamist ja juhiste uuendamist. Ametnike esialgsetel hinnangutel ei tasu uue süsteemi rakendamist oodata enne 2028. aastat.

Kuni uue süsteemi kehtestamiseni soovitab ministeerium vanematel jätkata laste vaktsineerimist. Ettevaatlikkust nõuab tõsiasi, et ravimresistentsete juhtude osakaal püsib Eestis ligi 20 protsendi juures. Tervise arengu instituudi andmetel on 2024. aasta esimesel poolaastal diagnoositud 28 uut tuberkuloosijuhtu, samas kui 2011. aastal ulatus haigestunute arv 316 inimeseni.