Eesti plaanib kohustada operaatoreid blokeerima välismaalt tehtud võltsitud numbriga kõnesid

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis sel nädalal kooskõlastusringile eelnõu, mis kohustaks telekommunikatsiooniettevõtteid blokeerima välismaalt tulevad kõned, mis imiteerivad Eesti numbreid. Muudatused peaksid jõustuma 2027. aasta märtsis. Suurematel operaatoritel nagu Telia, Tele2 ja Elisa on vastavad lahendused juba olemas, kuid seadus mõjutaks eelkõige turul tegutsevaid väiksemaid ettevõtteid.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta saatis sel nädalal kooskõlastusringile eelnõu, millega soovitakse muuta elektroonilise side seadust ning kahte telekommunikatsioonivaldkonda reguleerivat valitsuse määrust. Muudatuste eesmärk on raskendada telefoni teel toimuvat finantspettust ning kaitsta Eesti elanikke välismaalt tulevate petukõnede eest.

Mis muutuma hakkab

Eelnõu kohaselt pannakse telekommunikatsiooniettevõtetele kohustus blokeerida välismaalt tulevad kõned, milles helistaja kasutab nn spoofing-meetodit, ehk imiteerib Eesti telefoninumbrit, luues mulje, nagu helistataks siinselt numbrilt. Lisaks tuleb operaatoritel rakendada filtreid, mis takistavad selliste kõnede jõudmist Eesti numbri kasutajateni.

«Hääleliikluse all mõistetakse sidet kahe tuvastatud osapoole vahel, mitte olukorda, kus üks osaleja on teadmata asukohas ja kasutab võltsitud numbrit, luues mulje, nagu helistataks mujalt. Sellised asjad lubab seadus kohe keelata või piirata,» selgitas Pakosta.

Eelnõus täpsustatakse ka hääleliikluse mõiste, selleks loetakse kahepoolset sidet, hõlmates kõne algatamist, edastamist, lõpetamist või suunamist. Minister rõhutas, et seadusemuudatuse peamine eesmärk on piirata välismaalt tulevaid petukõnesid ja -SMS-e, milles kasutatakse võltsitud saatja identifikaatoreid.

Suurtel operaatoritel lahendused juba olemas

Pakosta tunnistas, et Eesti suurimatel operaatoritel, Telial, Tele2-l ja Elisal, on vastavad tehnilised lahendused juba olemas. Eelnõu mõjutab eelkõige väiksemaid teenusepakkujaid: peale kolme suure tegutseb Eesti turul veel 27 väiksemat ettevõtet.

Minister möönis samas, et isegi kõigi tehniliste meetmete rakendamisel pole petukõnesid võimalik täielikult peatada. «Kahjuks leiutatakse ikka uusi ja uusi võimalusi. Tuleb jälgida kahtlast liiklust ja tehnilisi lahendusi ning filtreerida telefoniliiklust uute võimalike ohtude vastu,» lausus Pakosta. Ta lisas, et seaduse vastuvõtmise korral muutuksid turutingimused kõikide teenusepakkujate jaoks võrdseks.

Plaani kohaselt peaksid muudatused jõustuma 2027. aasta märtsis.