Eesti plaanib jäätmeseaduse muudatustega toiduraiskamise vähendamist

Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastamisele jäätmeseaduse muudatused, millega soovitakse aastaks 2030 vähendada toidujäätmete teket Eestis. Eesmärk on muuta toidupäästmine süsteemsemaks ning kohustada suuri toidukäitlejaid annetustest läbipaistvamalt aru andma.

Kliimaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks jäätmeseaduse eelnõu, millega soovitakse võtta suund toidukao olulisele vähendamisele. Eestis tekib igal aastal ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest üle 80 000 tonni on potentsiaalselt tarbimiskõlblik toit. See kogus vastaks umbes 100 000 inimese aastasele toiduvajadusele.

Eelnõu järgi peab toidutööstuses tekkivate jäätmete maht vähenema aastaks 2030 vähemalt 10 protsenti, võrreldes 2021.-2023. aasta keskmisega. Jaekaubanduses, toitlustuses ja kodumajapidamistes on siht veel ambitsioonikam: toidujäätmete mahtu soovitakse vähendada vähemalt 30 protsenti.

Uued nõuded suurtootjatele

Muudatused ei kohusta ettevõtteid toitu vägisi annetama, kuid sunnivad neid looma süsteemse tegevuskava olukordadeks, kus toidu ülejääk tekib. Suured jaekaubandusettevõtted ja toidutootjad peavad edaspidi pakkuma koostöölepingu sõlmimist toidupanga või mõne muu ülejääki vahendava organisatsiooniga.

Lisaks kehtestatakse nõue, et suurtootjad peavad oma kodulehel avaldama andmed annetatud toidukoguste kohta. Katarina Papp Eesti Toidupangast selgitab, et selline aruandlus aitab vähendada rohepesu riski, kus ettevõte võib deklareerida koostööd, kuid tegelikult on annetuste maht marginaalne või olematu. Läbipaistvus võimaldab hinnata, kas ettevõte on tõepoolest korraldanud töö nii, et maksimaalne osa kõlblikust toidust jõuaks abivajajateni.

Süsteemse koostöö vajadus

Praegu sõltub toidu päästmine sageli üksikute töötajate entusiasmist, mis ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Koostöölepingud toidupangaga võimaldavad täpselt paika panna vastutusalad, logistilised graafikud ja ohutusnõuded.

Eesti Toidupank vahendas 2024. aastal abivajajateni ligikaudu neli miljonit kilogrammi toitu. Iganädalaselt saab toiduabi üle 15 000 inimese. Sarnaseid initsiatiive on lisaks riiklikele programmidele ka kohaliku tasandi algatustena, nagu kogukonnakülmikud või Fudloopi tüüpi lahendused, kus toitu saab osta sümboolse tasu eest. Eelnõu eesmärk on sellised praktikad kogu riigis normiks muuta.