Eesti pikima staažiga käsundusohvitser lahkub Kadriorust

Kolonelleitnant Rein Vaabel lõpetab kümnendipikkuse teenistuse presidendi käsundusohvitserina. Ta on teeninud kolme riigipead ning olnud tunnistajaks paljudele ajaloolistele hetkedele nii Eestis kui ka välisvisiitidel.

Kadriorus teeniv kolonelleitnant Rein Vaabel paneb ameti maha pärast kümnendipikkust teenistust Eesti presidendi käsundusohvitserina. Valgamaalt pärit ohvitser on ainus, kes on toetanud kolme riigipead, Toomas Hendrik Ilvest, Kersti Kaljulaidi ja Alar Karist. 60-aastane kolonelleitnant lõpetab ametliku teenistuse koos ametist lahkuva presidendiga.

Käsundusohvitseri töö spetsiifika

Käsundusohvitseri roll ei piirdu vaid tseremoniaalse esindamisega. See on vahetustega töö, mis kestab sisuliselt ööpäevaringselt nii Eestis kui ka välisvisiitidel. Ohvitserid vastutavad riigipea päevakava logistika, kingituste ning operatiivse toe eest. Sven Liister märgib, et käsundusohvitser peab olema valmis reageerima presidendi mis tahes vajadustele, olgu selleks varajane äratus või ootamatu visiit.

Välislähetused kujutavad endast töö intensiivseimat osa, nõudes täpset planeerimist ja vastutust. Vaabel ise meenutab visiite nii eksootilisematesse paikadesse nagu Angola ja Botswana kui ka ajaloolisi hetki, nagu 2014. aastal aset leidnud Barack Obama visiit Tallinnasse, kus Eesti riigipead kohtusid USA presidendiga.

Ajalooline perspektiiv ja nõudmised

Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill selgitab, et käsundusohvitseri institutsioon on aastakümnetega muutunud. Ajalooliselt oli näiteks Konstantin Pätsi käsundusohvitseri Herbert Grabbi mõju ja tööülesannete maht oluliselt suurem, kuna presidendi kantselei koosseis oli märksa napim. Pärast taasiseseisvumist taastas ametikoha Lennart Meri, kes nõudis kahe käsundusohvitseri olemasolu, et tagada ööpäevaringne tugi ja suutlikkus lahendada ka keerukamaid protokollilisi väljakutseid.

Käsundusohvitserilt nõutakse vähemalt magistrikraadi ja kapteni auastet, olles samas kaitseväe teenistuses. Presidendi kantselei protokolliülem Riina Aasma tõdeb, et amet nõuab spetsiifilist karakterit. Töö on praktiline, hõlmates kõike alates etiketi jälgimisest kuni logistiliste ülesanneteni, mistõttu ei pruugi see karjääriambitsioonidega ohvitserile alati sobida. Vaabel on hoidnud suhted riigipeadega professionaalsena, vältides semutsemist, mis on tema hinnangul säärases teenistuses vältimatu põhimõte.

Vaabel ise plaanib pärast ameti mahapanekut pühenduda pensionipõlvele Lõuna-Eestis.