Eesti peretoetuste tulevik: ekspertide hinnangul vajab süsteem stabiilsust ja pikaajalist plaani

Eesti sündimus on langenud 2025. aastal 9240 lapseni ning prognooside kohaselt võib tänavune number langeda alla 9000. Eksperdid ja poliitikud vaidlevad selle üle, kas toetused peaksid keskenduma esimese lapse sünnile või paljulapselistele peredele.

Eestis on sündimus kukkunud ajalooliselt madalale tasemele, jõudes 2025. aastal 9240 sünnini. Majandusteadlane ja Pere Sihtkapitali nõukogu liige Raul Eamets on olukorda analüüsinud, rõhutades sündide arvu vähenemise jätkumist. See negatiivne areng on elavdanud arutelu selle üle, kuidas riiklik peretoetuste süsteem peaks peresid toetama.

Esimene laps või paljulapselisus?

Režissöör Madis Ligema rõhutas hiljutises arutelus, et kõige kriitilisem on esimese lapse toetamine. Tema hinnangul peaks just esimese lapse toetus olema märgatavalt suurem, et motiveerida inimesi alustama pere loomist. Ligema usub, et kui esimene laps on olemas, suureneb tõenäosus ka järgmiste laste sünniks.

Teisalt toonitas Eamets vajadust keskenduda kolmandale lapsele. Tema sõnul kaasneb kolmanda lapsega peres kvalitatiivne muutus, mis nõuab täiendavaid ressursse, nagu suuremat eluruumi või autot. Eamets on välja pakkunud idee vanemapalga pikendamisest, et pakkuda vanematele rahalist turvatunnet, mis aitaks katta mediaanpalga suurust toetust kodus lapsi kasvatavatele vanematele.

Kindlustunne ja poliitiline stabiilsus

"Pere ja Kodu" peatoimetaja Elin Järvsaar leiab, et rahalistest summadest olulisem on süsteemi stabiilsus. Pidevad muudatused perehüvitiste ja toetuste reeglistikus tekitavad lapsevanemates ebakindlust. Järvsaare sõnul ei julge paljud pered teha otsust lapsi saada, kui nad ei tea, kas toetused on järgmise nelja aasta pärast alles või on neid kärbitud.

Eamets nõustub, et demograafiaprobleem vajab erakondadeülest konsensust, mis kestaks üle valimisperioodide. Ta võrdleb vajadust pikaajalise demograafilise strateegia järele riigikaitsega, kus strateegilised otsused peavad jääma püsima ka valitsuste vahetudes.

Riiklik strateegia ja rahastus

Euroopa Parlamendi liige Jana Toom leiab, et Eesti peaks lastega perede toetamise seadma riiklikuks prioriteediks. Toom rõhutas, et riik peaks eraldama lastele suunatud poliitikale kindla osa sisemajanduse koguproduktist (SKT), täpselt nagu seda tehakse kaitsevaldkonnas. Ta lisas, et praegune olukord, kus suur hulk lapsi elab vaesuses, on lubamatu ja nõuab süsteemset riiklikku lähenemist.