Eesti pered: kuidas seada kooliaasta alguseks paika lapse unerütm

Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik soovitab koolieelse rutiini taastamiseks keskenduda hommikusele ärkamisajale, mitte sundida last õhtul varem magama minema. Järjepidev äratamine ja regulaarne elurütm on võtmetegurid, mis aitavad lapsel suvisest graafikust välja tulla.

Suve lõpp tähendab paljudele Eesti peredele keerulist üleminekuperioodi, kus vaba suverežiim tuleb asendada kooliaegse distsipliiniga. Psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik rõhutab, et viga, mida lapsevanemad sageli teevad, on sundida last õhtul liiga vara magama minema.

«Kui nooruk läheb öösel kell kaks või kolm magama, siis me ei saa teda sundida kell kümme õhtul uinuma. Ta lihtsalt ei jää magama,» selgitab Vernik. Tema sõnul peaks fookus olema hoopis ärkamisajal. See on määrav tegur unesurve tekkimisel, mis aitab loomulikul viisil õhtul varem uinuda.

Ideaalis võiks ärkamisaega nihutada järk-järgult, umbes kolm nädalat enne kooli algust. Kui laps on harjunud ärkama lõunal, tasub äratada teda iga päev 30 minutit varasemal kellaajal. Pärast varajast ärkamist on oluline vältida päevaunestamist, et säilitada vajalik unisus õhtuseks ajaks.

Vernik lisab, et lisaks unerežiimile mängivad rolli ka muud elustiili tegurid. Õhtune toitumine, eriti hiline rammusate ja süsivesikuterikaste toitude tarbimine, muudab hommikuse ärkamise raskemaks. Samuti soovitab ta jälgida, et intensiivsed treeningud ei jääks hilisõhtusse, kuna füüsiline aktiivsus lükkab uinumist edasi. Kõige olulisem on aga hommikune valgus, mis aitab organismi uue rütmiga kohaneda.