Eesti pensionisüsteemi muutused: kuidas mõjutab varajane pension väljamakseid

Eesti pensioniiga hakkab alates 2027. aastast sõltuma oodatavast elueast, kuid säilib võimalus minna pensionile varem. Varajane pension on aga püsivalt väiksema suurusega ning nõuab piisavat pensionistaaži.

Eesti pensionisüsteem on läbimas muudatusi, kus alates 2027. aastast seotakse ametlik pensioniiga otseselt riigi oodatava keskmise elueaga. See tähendab, et pensioniea tõus ei ole enam fikseeritud, vaid sõltub statistilistest näitajatest, kusjuures seadus piirab aastast tõusu maksimaalselt kolme kuuga. Käesoleval aastal on pensioniiga 65 eluaastat, kuid järgmistel aastatel see tõuseb järk-järgult.

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika osakonna pensioniõiguse nõunik Ljudmila Kondrašova selgitas, et hoolimata pensioniea nihkumisest, säilib elanikel õigus kasutada paindlikku pensioni ehk minna vanaduspuhkusele varem. Selline otsus toob aga kaasa püsiva vähenduse pensionimakse suuruses.

Varajase pensioni hind ja staaži nõuded

Varasema pensionile mineku puhul on kõige olulisemaks teguriks rahaline kaotus. «Mida varem inimene hakkab paindlikku pensioni saama, seda rohkem väheneb selle suurus,» märkis Kondrašova. Näiteks viis aastat enne ametlikku tähtaega pensionile jäämine tähendab ligikaudu 31-protsendilist vähenduse igakuises väljamakses. See %-määr muutub püsivaks, välja arvatud juhul, kui pensionär otsustab väljamaksed ajutiselt peatada, naastes tööellu.

Lisaks rahalisele vähendusele on varajase pensioni puhul kehtestatud ranged staažinõuded, mis erinevad tavapensionist, kus nõutakse vähemalt 15-aastast staaži. Mida varem soovib inimene pensionile jääda, seda pikem staaž peab tal olema:

• Üks aasta varem: 20 aastat staaži
• Kaks aastat varem: 25 aastat staaži
• Kolm aastat varem: 30 aastat staaži
• Neli aastat varem: 35 aastat staaži
• Viis aastat varem: 40 aastat staaži

Oluline on tähele panna, et pensionistaaž ei võrdu automaatselt töötatud aastatega, mistõttu soovitab ministeerium oma andmeid aegsasti kontrollida riigiportaali eesti.ee kaudu.

Alternatiivsed võimalused

Eesti süsteem pakub siiski ka paindlikkust ja preemiaid neile, kes soovivad või saavad teistmoodi toimetada. Suurte perede vanemad võivad teatud tingimustel pensionile jääda varem: kolme lapse kasvatamisel on õigus pensionile minna aasta varem, nelja lapse puhul kolm aastat varem ning viie lapse või puudega lapse korral viis aastat varem. Seda õigust saavad vanemad omavahel ka jagada.

Teisalt on võimalik pensionile jäämist edasi lükata. Kui inimene töötab edasi ka pärast ametliku pensioniea saabumist, kasvab tema tulevane pension iga edasilükatud aasta eest ligikaudu 8%. Viieaastane edasilükkamine võib pensioni suurust suurendada kuni 50%. Lisaks riiklikule pensionile on inimesel vabadus iseseisvalt käsutada oma teise ja kolmanda samba fonde, mis ei sõltu otseselt riiklikust pensionieast.