Eesti pensionireformi viis aastat: kolmandik sambaomanikest on raha välja võtnud

Viis aastat pärast reformi algust on ligi kolmandik Eestis teise pensionisamba omanikest oma vara välja võtnud. Ekspertide hinnangul on reform toonud kaasa ühiskonna lõhestumise ja pikaajalise majandusliku ebavõrdsuse.

Eestis on pensionireformist möödunud viis aastat ja statistika näitab selget trendi: umbes kolmandik teise samba omanikest on oma vara välja võtnud. Reformi tegelikud tagajärjed ja lõplik mõju elanike toimetulekule selguvad alles 20-30 aasta pärast, kui pensionile jõuab põlvkond, kel on olnud võimalus kogu tööelu jooksul sääste koguda.

Emotsionaalsed otsused ja usalduskriis

Finantskäitumise uuringud on analüüsinud reformi mõju ja lahkujate demograafilist profiili. Esimeses väljamaksete laines 2021. aastal osales viiendik samba omanikest, kuid tänaseks on lahkujate osakaal tõusnud. Analüüside kohaselt ei olnud otsused alati majanduslikult kaalutletud, vaid sageli emotsionaalsed või tingitud usaldamatusest pangandussüsteemi ja riigi vastu.

Analüüsist nähtub, et teise samba väljavõtjate hulgas olid sagedamini esindatud mitte-eesti emakeelega inimesed, kiirlaenude kasutajad ja suuremad pered. Huvitaval kombel olid need, kes otsustasid raha välja võtta, kursis süsteemi reeglitega, sealhulgas tulumaksukohustuse ja pärandatavusega, sageli isegi paremini kui need, kes säästmist jätkasid. Jätkajate puhul mängis tihti rolli usaldus süsteemi vastu, mis vabastas nad vajadusest reegleid üksipulgi uurida.

Tuleviku majanduslik ebavõrdsus

Lühiajalise võitjana on reformist väljunud riigieelarve. Esimene väljumislaine tõi riigile 1,3 miljardit eurot tulumaksutulu. Eksperdid rõhutavad siiski, et see on vaid nimeline võit, kuna sisuliselt tõsteti tuleviku kulud tänasesse tulubaasi. Pikaajaliselt tekitab reform lõhe nende vahel, kes on kogunud kõigisse kolme sambasse, ja nende vahel, kes toetuvad ainult esimesele sambale.

Eriti teravalt võib see pensionilõhe esile kerkida 1980. aastatel sündinute puhul, kes on pensioniea eelõhtuks säästnud või säästmata jätnud 40 aastat. Selline kihistumine võib tekitada poliitilist survet suurendada esimese samba väljamakseid või toimetulekutoetusi, suurendades ühiskondlikku ebavõrdsust.