Eesti pensioniea reform ei kaota piiriefekti, vaid muudab selle asukohta

Pensioniea sidumine kalendriaastaga tekitab uusi võrdsusprobleeme, kus ühe sünniaasta inimesed võivad pensioniikka jõuda erineval ajal. Analüütikud Magnus Piirits ja Merle Sumil-Laanemaa rõhutavad, et kumbki süsteem ei ole ideaalne ning peamine on süsteemi selgus ja inimeste varajane teavitamine.

Eestis on käivitunud debatt pensioniea arvutamise metoodika üle, keskendudes õiguskantsleri tõstatatud küsimusele, kas alates 2027. aastast kehtima hakkav süsteem kohtleb samal aastal sündinud inimesi ebavõrdselt. Pensioniea piir ei kao uue süsteemiga kuhugi, vaid nihkub sünniaastate vahelt kalendriaasta sisse, nendivad oma analüüsis Magnus Piirits ja Merle Sumil-Laanemaa.

Sünniaastapõhine süsteem, mida Eestis seni kasutati, lõi illusiooni võrdsusest, kuid tekitas tegelikkuses sama teravaid piiriefekte. Näiteks 1959. aastal sündinute pensioniiga oli 64 aastat ja kuus kuud, 1960. aastal sündinutel aga 64 aastat ja üheksa kuud. See tähendas, et ühepäevase vahega sündinud inimesed pidid pensionile jäämist ootama kolme kuu võrra kauem. Uues, kalendriaastapõhises süsteemis tekib sarnane piir kalendrikuu jooksul.

Uue korra kohaselt on pensioniiga 2027. aastal 65 aastat ja üks kuu ning 2028. aastal 65 aastat ja kolm kuud. See toob kaasa olukorra, kus 30. novembril 1962 sündinu jõuab pensioniikka 2027. aasta detsembri lõpus, kuid vaid päev hiljem sündinu peab ootama 2028. aasta märtsini. Piiriefekt on seega jätkuvalt olemas, kuid selle asukoht sünnikuupäevade teljel on muutunud.

Eesti ja teiste riikide kogemus näitab, et sünniaasta ja kalendriaasta valik pole pelgalt tehniline detail. Hollandis rakendatakse näiteks kalendriaastapõhist loogikat, kus riiklik pensioniea muutus tehakse teatavaks viis aastat ette. Soome kasutab seevastu elueaga seotud pensioniiga sünnikohortide kaupa. Kumbki lahendus ei suuda ideaalselt katta oodatava eluea pidevat muutumist.

Süsteemi õiglus sõltub suuresti sellest, kuivõrd on inimesed teadlikud oma pensioniea saabumisest. Sotsiaalkindlustusameti pensionikalkulaator pakub tööriista, mida võiks edaspidi täiendada prognoosidega, et inimesed saaksid oma tööelu pikemalt ette planeerida. Pensioniea tõstmise viisid on valikute küsimus, kus olulisim on tagada, et reeglid oleksid selgelt põhjendatud ja inimestele aegsasti teada.