Eesti peakokkade ühenduse liige: köögikultuur nõuab tippspordile omast pingutust

Eesti kokkade rahvuskoondise liige Hanna-Greta Veersalu selgitab uue Anthony Bourdainist rääkiva filmi valguses restorani köögi karmi tegelikkust ja olemust. Veersalu võrdleb koka tööd tippspordiga, kus edu sõltub meeskonnatööst ja võimest rutiini taluda.

Anthony Bourdaini noorpõlvest Massachusettsis Provincetownis jutustav mängufilm "Tony" heidab valgust 1980ndate ja 1990ndate restoraniäri varjupooltele. Hanna-Greta Veersalu, kes esindab Eesti kokkade rahvuskoondise koondist, märgib, et kuigi Bourdaini on kujutatud kui kuulsat kokka, saavutas ta rahvusvahelise tuntuse eelkõige kirjanikuna, kes paljastas toonase köögikultuuri karmid reaalsused.

Bourdaini varasem tööstiil peegeldas tolle aja valdkonna normiks olnud jõulist ja matšolikku hoiakut. Veersalu kirjeldab, et toonases köögis võisid lennata pannid, puhkeda kaklused ning töökeskkond oli täis kaootilisi elemente. Aja jooksul Bourdaini maailmavaade muutus ja ta hakkas rõhutama võrdsuse ning rahu olulisust, kuid köögi kui äärmusliku pingetaluvuse koha põhiomadused on püsinud muutumatuna.

«Köögis ei oma absoluutselt tähtsust, kes sa oled või milline on sinu taust. Sul võib olla doktorikraad või varasem tippjuhi kogemus, kuid köögis pead sa oma koha välja võitlema,» selgitab Veersalu. Tema sõnul on koka elukutse võrreldav tippspordiga, kus pidev adrenaliinitulv ja pikad, magamata vahetused panevad proovile nii vaimse kui füüsilise vastupidavuse. Kui inimene ei suuda koostööd teha või rutiini austada, jääb karjäär köögis lühikeseks.

Eesti kokkade rahvuskoondise, kuhu kuulub kümme kokkade spetsialisti, valmistub praegu novembris toimuvaks Culinary World Cupiks Luksemburgis. Tiim on võistluseks treeninud ligi kaks aastat, lihvides tehnilist täpsust ja koostööd, et esindada Eestit rahvusvahelisel tasemel.