Eesti Pank prognoosib Eesti majandusele lähiaastail ligi 2,5% kasvu

Eesti Panga prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel ja kahel järgmisel aastal ligikaudu 2,5%. Peamine risk on hinnatõusu kiirenemine, pikaajaline probleem aga riigivõla kasv ja üle 2,2 miljardi euro suurune eelarvepuudujääk.

Eesti majandus on langusest taastumas ja kasvab Eesti Panga prognoosi järgi sel ning kahel järgmisel aastal ligikaudu 2,5%. Keskpank esitleb prognoosi pressikonverentsil, kus esinevad Eesti Panga esindajad ja asepresident Martti Randveer.

Kasvu on toetanud mitu asja. Sellest aastast kehtiv ühetaoline tulumaksuvabastus on suurendanud sissetulekuid ja eratarbimist, hoogu annavad ka riigivõla arvelt kasvavad valitsussektori kulutused. Välisturgude olukord on muutunud Eesti jaoks soodsamaks ning eksporditurgude mitmekesistamine on end ära tasumas. Eksporti aitab veel tehisaruga seotud investeeringute kasv maailmas.

Osa praegusest kasvust on aga taastumine. Majanduslanguse ajal vabanenud tootmisvõimsus on uuesti kasutusse võetud ja tööstuse võimsuse rakendatus on jõudnud stabiilse kasvu aastate tasemele. Ka tööjõudu rakendatakse paljudes tegevusharudes sama intensiivselt kui enne langust.

Kasvu vedajaks peab saama tootlikkus

Kasutamata ressursse on järjest vähem, mistõttu sõltub edasine kasv tootlikkusest. Selleks on vaja uusi investeeringuid, tehnoloogia laiemat kasutuselevõttu ja sobivate oskustega töötajaid. Eesti Panga hinnangul peaks majanduspoliitika keskenduma üha enam tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamisele.

Prognoosi peamine risk on hinnatõusu kiirenemine. Inflatsioon on viimase aasta jooksul aeglustunud, kuid maagaasi ja kütuse kallinemine maailmaturul kiirendab seda juba praegu. Kallinemine kandub otse energia- ja transpordikuludesse ning kaudselt paljude teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Kui keskpangad hakkavad hinnatõusu pidurdamiseks laenuintresse tõstma, pärsib see ettevõtete ja majapidamiste investeeringuid ning kulutusi.

Eelarvepuudujääk ületab 2,2 miljardit

Eesti majanduse üks suuremaid probleeme on endiselt eelarvepuudujääk. Kui valitsus lisasamme ei astu, ulatub see lähiaastatel üle 2,2 miljardi euro. Puudujääk on varasemast prognoosist suurem, sest palga- ja eratarbimine on kasvanud oodatust aeglasemalt ning maksutulu laekub vähem.

Võla kasvuga paisuvad ka intressikulud: 2028. aastal maksab riik intressideks juba 472 miljonit eurot ja summa kasvab edasi. Keskpanga hinnangul muudab see riigi rahanduse haavatavamaks ning vähendab võimalusi reageerida järgmisele langusele.

Mida kauem puudujäägi vähendamisega oodata, seda suuremaid kärpeid ja maksutõuse hiljem vaja läheb. Eesti Pank soovitab erakondadel kokku leppida, millisel tasemel võlakoormust hoida ja kui kiiresti puudujääki vähendada. Üks võimalus on lähtuda siseriiklikest eelarvereeglitest: kärpida puudujääki 0,5% SKPst aastas, mis hoiaks valitsussektori võla pikemas perspektiivis umbes 30% juures SKPst.

Pressikonverentsi saab jälgida Eesti Panga veebilehel, YouTube'is ja Facebook Live'is ning küsimusi esitada Slido keskkonnas.