Eesti Pank hoiatab Tallinnas: laenuvõtja peab arvestama vähemalt neljaprotsendise intressiga

Euroopa Keskpank jätkab tänavu tõenäoliselt intressimäärade tõstmist, prognoosib Eesti Pank. Eluasemelaenu võtjatel soovitatakse intressikulu planeerimisel arvestada vähemalt neljaprotsendise tasemega.

Euroopa Keskpank tõstab tõenäoliselt veel tänavu intressimäärasid, hoiatab Eesti Pank. Septembris on oodata 0,25-protsendipunktist tõusu, kuna euroala inflatsioon püsib endiselt keskpanga kaheprotsendilisest sihttasemest kõrgemal, ulatudes ligi kolme protsendini.

Intressimäärade uus reaalsus

Peeter Luikmel, kes juhib Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonda, märgib, et turu ootused on ühtsed: intressitõusude tsükkel ei ole lõppenud. Juulikuine paus intressimäärade tõstmisel oli ootuspärane, kuna keskpank avaldab põhjalikud majandusprognoosid neli korda aastas ning viimane neist valmis juunis.

Kuigi intressimäärad on püsinud kõrgel, on Eesti inimeste ja ettevõtete huvi laenamise vastu viimasel aastal kasvanud, viidates taastuvale kindlustundele majanduses. Kevadel edasi lükatud investeeringud ja eluasemeostud on hakanud uuesti liikuma.

Soovitus laenuvõtjatele

Investeeringute planeerimisel on vajalik ettevaatlikkus ja pikaajalist laenu ei tohiks ajastada üksnes praeguse euribori taseme põhjal. Eestis on valdav osa eluasemelaenudest ujuva intressiga, mis tähendab, et perioodi jooksul võivad maksed märgatavalt kõikuda.

«Suuri plaane tehes ärge alla neljaprotsendise laenuintressiga arvestage, sest ka pangad testivad teid sisuliselt nelja protsendiga,» selgitas Luikmel. Arvutuste kohaselt tähendab intressi 0,25-protsendipunktine tõstmine 100 000-eurose ja 15-20-aastase eluasemelaenu puhul ligikaudu kümneeurost lisakulu kuus.

Energiaturu ebastabiilsus

Edasisi majandusliikumisi mõjutab märgatavalt energiakandjate hinnakõikumine. Maagaasi hind on praegu umbes kümme protsenti kõrgem, kui Eesti Panga juunikuises prognoosis eeldati, püsides umbes 50 euro juures megavatt-tunni eest. See mõjutab tarbijahindu järgneva aasta või paari jooksul.

Naftaturul on hind kõikunud 70 ja 100 dollari vahel barreli kohta, mis kinnitab, et stabiilset tasakaalu ei ole saavutatud. Toornafta moodustab tanklakütuse lõpphinnast ligikaudu kolmandiku, kuid marginaalide muutmise tõttu ei jõua kogu võimalik hinnalangus alati tarbijateni.