Eesti Panga ökonomist: riigivõlg on kõigi praeguste parlamendierakondade töö tulemus

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja analüüs näitab, et Eesti riigieelarve struktuurse puudujäägi kasv on kõigi praeguste parlamendierakondade valitsemisperioodide tulemus. Suurima struktuurse puudujäägi on tekitanud EKRE ja Keskerakond, kuid ka praegused valitsusparteid kannavad oma osa vastutusest. Kõik erakonnad on nõus, et olukord vajab muutmist, kuid tasakaalu saavutamise meetodite osas lahknevad arvamused.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja on analüüsinud riigieelarve puudujäägi kujunemist pika ajavahemiku jooksul, mil võimul on olnud erinevad erakonnad. Analüüs näitab selgelt, et kuigi opositsioon süüdistab praegust valitsust riigi rahanduse laostamises, on tegelikult kõik parlamendierakonnad sellesse oma osa panustanud.

Kes vastutab rohkem?

Analüüsi tulemused näitavad, et suurima struktuurse puudujäägi on tekitanud EKRE, 2,7% SKT-st, ja Keskerakond, 2,3% SKT-st. Praegustest opositsiooniparteidest järgnevad Isamaa 0,65% ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 0,47%-ga. Valitsusparteid on nimekirjas madalamal: Eesti 200 vastutab 0,92% ja Reformierakond 0,41% eest.

Oja sõnul ulatus probleemide algus aastatesse enne COVID-19 pandeemiat. «2015. aastal oli viimane struktuurne ülejääk, enne seda olid Eesti eelarved pidevalt struktuurses ülejäägis, alates 2017. aastast on puudujäägid muutunud püsivaks,» märkis Oja. Ta lisas, et madal riigivõlg tegi laenuvõtmise poliitiliselt ahvatlevaks: «Meil oli madal riigivõlg ja seetõttu tundus selle suurendamine üsna ahvatlev, kuid sellised ühekordse iseloomuga suurendamised on nüüd muutunud pikaajalisteks kulutusteks.»

Erakonnad selgitavad

Isamaa esimees Urmas Reinsalu tunnistas COVID-19 pandeemia ajal tekkinud suurt puudujääki, kuid rõhutas, et see oli üleeuroopaline nähtus. «Selle valiku tegid suures plaanis kõik Euroopa riigid. See oli paratamatu kaasnevate asjaolude olukord, millega pidi silmitsi seisma ka Eesti,» ütles Reinsalu.

Riigikogu liige Andrei Korobeinik nõustus, et Keskerakond panustas eelarve puudujääki kõige rohkem, kuid kaitses tollaseid otsuseid. «Mida oleks alati saanud julgemalt teha, on suurte rajatiste ehitamine just majanduslanguse ajal. Aga tavaliselt ei jätku selleks otsustavust ja arvan, et Keskerakonna puhul jäi seda samuti veidi puudu,» ütles ta.

EKRE juht Martin Helme vaidlustas oma erakonnale omistatud puudujäägi ulatuse. «2021. aastal oli puudujääk umbes 700 miljonit. Need 700 miljonit lisandusid täiendava eelarvega, mille võtsid vastu Kaja Kallas ja Jüri Ratas, kui ma õigesti mäletan, aprillis 2021. Keeldun nõustumast sellega, et olen kuidagi Eesti rahanduse ühe aastaga rikkunud,» ütles Helme.

Mida edasi teha?

Kõik erakonnad on ühel meelel, et olukorda ei saa jätkata ning riigieelarve tasakaalustamiseks tuleb astuda otsustavaid samme. Hinnanguliselt võtab tasakaalu saavutamine aega kaheksa kuni kümme aastat. Lahknevused tekivad aga küsimuses, kuidas seda teha.

Helme pooldab radikaalset kulude kärpimist ning samaaegselt maksude alandamist, käibemaksu, tulumaksu ja aktsiise, ning auto­maksu täielikku kaotamist. Korobeinik näeb lahendust uutes maksudes: panganduse ülemäärase kasumi maksus, digimaksus suurtele IT-ettevõtetele ning progressiivses tulumaksus, millele peaks lisanduma avaliku sektori kokkutõmbamine.