Eesti pälvis maailma parima elukohariigi tiitli uues rahvusvahelises indeksis

Eesti tõusis Rumavi Global Relocation Indexis 192 riigi seas esikohale, saades kõrgeid punkte ettevõtluskeskkonna ja stabiilsuse eest. Eksperdid rõhutavad, et tunnustus aitab riigil meelitada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, kuid ei mõjuta laiemat rändedebatti.

Eesti on värskes Rumavi Global Relocation Indexis 192 riigi ja territooriumi seas esikohale tõusnud, pälvides maailma parima elukohariigi tiitli. Indeks hindab riikide sobivust elamiseks 24 erineva näitaja alusel, sealhulgas majandus, tervis, turvalisus ja uute elanike kohanemisvõimalused.

Tugevused ja nõrkused

Riik sai eriti tugevaid tulemusi valuuta ja panganduse kategoorias, kus hindeks kujunes 99 punkti sajast. Ettevõtlusvõimalused pälvisid 96 punkti ning välismaalaste omandiõiguste kaitse oli samuti eeskujulik. Eluasemete taskukohasus ja rohealad said vastavalt 82 ja 86 punkti. Kõige madalama hinde, vaid 20 punkti, andis indeks kliimale, viidates pikkadele ja pimedatele talvedele.

Eesti edestas pingereas Singapuri, Malaisiat, Portugali ja Taiwani. Lisaks üldarvestusele hinnati riike ka sihtgruppide lõikes: Eesti tunnistati parimaks riigiks peredele ning ettevõtjate arvestuses jäi riik Singapuri järel teisele kohale.

Mõju rändepoliitikale

Riikliku sisserändepoliitika vaatest on oluline eristada, millist sihtrühma selline edetabel kõnetab. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik märgib, et kuigi rahvusvaheline tunnustus võib huvi siia elama asumise vastu kasvatada, ei muuda see riigi üldist lähenemist rändele.

«Eesti sisserändepoliitikal on kaks peamist eesmärki: soodustada ühiskonnale lisaväärtust andvate välismaalaste asumist siia ning vältida elamislubade ja viisade väärkasutust,» sõnas Kaasik. Ta lisas, et välismaise tipptalendi palkamisel kehtivad kindlad nõuded, sealhulgas vajadus läbida politsei- ja piirivalveameti taustakontroll.

Erinevad rändajate rühmad

Work in Estonia juht Kristi Veskus usub, et tunnustus aitab riigil nähtavust suurendada. «See annab inimestele, kes meid veel ei tunne, positiivse põhjuse meie kohta rohkem uurida,» selgitas Veskus. Ta rõhutas, et nende siht on meelitada Eestisse eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud IKT- ja inseneeriavaldkonna talente.

Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor Mari-Liis Jakobson rõhutab, et tegemist on kitsa sihtrühmaga. «Kuna indeksit koostav ettevõte on suunatud jõukatele, mobiilsetele inimestele, annab see Eestile eelkõige nähtavust konkurentsis New Yorgi, Londoni või Singapuriga,» selgitas Jakobson.

Tema hinnangul ei ole sellel edetabelil seost laiema rändedebatiga, mis keskendub ebaregulaarsele rändele ja ebaseaduslikele piiriületustele. Need kaks rändajate rühma liiguvad Jakobsoni sõnul täiesti erinevas inforuumis.