Eesti päästjad suunduvad Sardiiniasse maastikutulekahjusid kustutama

Päästeameti meeskond valmistub lähetuseks Sardiiniasse, kus ootavad ees keerulised mägised maastikupõlengud. Ekspert Kaarel Langemetsa sõnul on Eesti päästjad treenitud looma tuletõkestusribasid, mis erineb siinsest voolikuliinide kasutamisest.

Eesti päästjad suunduvad Itaaliasse Sardiinia saarele, et toetada kohalikke üksusi maastikupõlengute kustutamisel. Päästeameti päästetööde osakonna ekspert Kaarel Langemets juhib meeskonda, kus on esindatud nii varasema rahvusvahelise missioonikogemusega kui ka uued liikmed.

Mägine maastik kui väljakutse

Lõuna-Euroopa tulekahjud erinevad oluliselt Eestis tuntud metsapõlengutest. Sardiinia mägine reljeef ja kuiv taimestik nõuavad päästjatelt teistsugust lähenemist kui kodumaised turbapinnase põlengud. Eestis peavad päästjad tihti tegelema tulega, mis tungib sügavale maapinda, kuid Sardiinias levib leek mööda mäenõlvu kiiresti, võimendudes kõrgest temperatuurist ja tuulest.

Langemetsa hinnangul on Lõuna-Euroopas kriitilise tähtsusega pidev luure ja olukorra hindamine. Kui Eestis on tavapärane praktika vedada metsa kilomeetrite viisi voolikuid, siis Sardiinias keskendutakse tuletõkestusribade rajamisele. See tähendab maapinna puhastamist taimestikust, et takistada leekide edasist levikut.

Riskifaktorid ja ohutus

«Kõige ohtlikum on mägises piirkonnas, kui tuul muutub,» rõhutas Langemets. Päästjad peavad alati jätma endale taganemistee, et ohuolukorras kiirelt turvalisse tsooni naasta. Selline riskijuhtimine on möödapääsmatu, eriti olukorras, kus tuli võib kiiresti suunda muuta.

Tulekahjude tekkes on tihti mängus inimtegevus, olgu selleks hooletult visatud sigaretiots või auto väljalasketorustiku kuumusest süttinud taimestik. Päästjate tööpäevad Sardiinias algavad varahommikul ja kestavad päikeseloojanguni, mil on kõige aktiivsem aeg tule leviku kontrollimiseks.