Eesti päästjad naasid kahenädalaselt metsatulekahjude kustutusmissioonilt Sardiiniast

Pühapäeva varajastel tundidel jõudsid Eestisse tagasi päästjad, kes osalesid Itaalias Sardiinia saarel toimunud ulatuslike maastiku- ja metsatulekahjude tõrjumisel. Kahenädalase missiooni käigus tehti tihedat koostööd Itaalia ja Prantsusmaa kolleegidega, reageerides igapäevaselt kümnetele põlengutele.

Eesti päästjad jõudsid pühapäeva varajastel tundidel Sardiiniast tagasi Eestisse, olles veetnud kaks nädalat Itaalia saarel maastikupõlengutega võideldes. 1. augustil alanud missiooni eesmärk oli pakkuda tuge kohalikele jõududele, kes pidid toime tulema erakordselt keerulise tuleohutusega.

Saarel oli olukord pingeline, iga päev tuli kustutada ligikaudu 30-40 eri suurusega põlengut. Eesti päästjad töötasid tihedas koostoimes Itaalia ja Prantsusmaa üksustega, panustades nii aktiivsesse kustutustöösse kui ka patrullidesse kõrge ohutasemega piirkondades.

Töö ekstreemsetes oludes

Meeskonnajuht Kaarel Langemets märkis, et olud olid füüsiliselt äärmiselt nõudlikud. Õhutemperatuur ulatus ligi 40 kraadini ning kõrge õhuniiskus muutis töö kurnavaks. Kuigi esines ka lokaalseid vihma- ja rahehoogusid, ei leevendanud need üldist kuivust, kuna niiskus aurustus kiiresti.

«Saarel põles midagi iga päev. Tulekahjude kustutamiseks kasutati enam kui kümmet kopterit, sealhulgas kahte Super Puma kopterit,» selgitas Langemets kohalikke olusid.

Ta lisas, et võrreldes varasema Hispaania missiooniga olid Sardiinias töövõtted erinevad. Kui Hispaanias tuli toime tulla vähese veega ja toetuda peamiselt käsitööriistadele, siis Itaalias kasutati suurema töö ära tegemiseks veepõhiseid süsteeme ja maastureid. Mõnel juhul viidi meeskond kopteriga tulekahjukolletest ettepoole, et nad saaksid teha vastutuld ja piirata leekide edasist levikut.

Eesmärk on sertifitseeritud meeskond

Missioon toimus Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eelpaigutamise programmi raames. Eesti arendab praegu võimekust luua püsivalt sertifitseeritud päästekomando, kes suudaks Euroopa kriisikolletes iseseisvalt tegutseda.

«Tahame olla seal, kus meie abist on päriselt kasu. Selleks tuleb läbida mitu aastat praktikat ja treeninguid, sest selliselt meeskonnalt oodatakse kriisikolletes head valmisolekut ja väga kõrget professionaalset taset,» lisas Langemets.