Eesti Ornitoloogiaühing kritiseerib kormoranide lubamist jahilindudeks

Eesti Ornitoloogiaühing hoiatab, et Euroopa Liidu tasandil kormoranidele jahilinnu staatuse taotlemine ei aita parandada Eesti rannakalanduse olukorda. Ühingu hinnangul on tegemist tähelepanu kõrvalejuhtimisega valdkonna tegelikest probleemidest.

Eesti Ornitoloogiaühing on avaldanud vastuseisu valitsuse tegevusele, millega toetatakse kormorani muutmist Euroopa Liidus jahitavaks linnuks. Ühingu linnukaitsespetsialist Kunter Tätte saatis valitsusele pöördumise, milles rõhutab, et selline poliitiline käik ei lahenda rannakalandust kimbutavaid süsteemseid probleeme.

Eesti ja Rootsi ministrid saatsid märtsi lõpus Euroopa Komisjonile ühise kirja, milles nõudsid üleeuroopalise kormoranide ohjamiskava koostamist. Algatus sai uue hoo kevadel, kui Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutati Tšehhi ettepanekut lisada kormorani linnudirektiivi teise lisasse. See muudatus lubaks kormorane küttida kõigis liikmesriikides.

Rannakalanduse tegelikud probleemid

Ornitoloogiaühingu hinnangul keskendub praegune debatt valedele prioriteetidele. Kunter Tätte sõnul hajutab tähelepanu suunamine kormoranide arvukuse vähendamisele vajadust tegeleda rannakalanduse tegelike murekohtadega. Kalavarude vähenemine ja kalurite raske majanduslik olukord on keerulised teemad, mida pelgalt linnuliigi jahitavaks kuulutamine ei leevenda.

Kuigi ametlikul tasandil on Eesti toetanud kormoranide staatuse muutmist, jääb ühingu seisukoht kindlaks, et meetme mõju kalandussektorile on küsitav. Edasised sammud sõltuvad sellest, kuidas Euroopa Komisjon liikmesriikide pöördumisele reageerib ja kas Tšehhi ettepanek leiab laiemat toetust.