Eesti õpilasmalevad kaasasid rekordarvu noori, ent tuhat jäi kohata

Suve jooksul osales Eesti õpilasmalevates 5600 noort, mis on läbi aegade suurim näitaja. Hoolimata riiklikust toetusest jäi aga ligikaudu tuhat soovijat tööandjate nappuse tõttu ukse taha.

Eestis kujunes tänavune suvi õpilasmalevate jaoks rekordiliseks, pakkudes töökogemust 5600 noorele. Kuigi riiklik lisarahastus aitas rahalist vajadust katta, ilmnes siiski kitsaskoht: vaatamata noorte suurele huvile puudus piisavalt tööandjaid, mistõttu jäi vähemalt 1000 soovijat ukse taha.

Noorte aktiivsus tööturul on olnud tänavu erakordselt kõrge. Näiteks Töötukassa kuulutustele laekus kolme päevaga 650 avaldust, samas kui Tallinna maleva 800 kohale esitati ligi 2000 sooviavaldust. Reaalsuses sai Tallinnas koha 680 noort, kuna mitmed tööandjad loobusid viimasel hetkel.

Noorte panus tööturul

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et noored toovad ettevõtetesse värsket vaadet ja kohanevad kiiresti. „Olen võtnud enda südameasjaks noortele rohkem positiivseid töövõimalusi pakkuda, sest kui me soovime tuleviku tööturul rohkem kohusetundlikke inimesi, peavad noored saama võimaluse ennast tõestada,” märkis Keldo. Tema sõnul on ministeerium noorte töötamist paindlikumaks muutnud ja piiranguid vähendanud, et soodustada esmase töökogemuse omandamist.

Malev on enamat kui pelk suvetöö, see mängib olulist rolli sotsiaalsete oskuste arendamisel ja vaimse tervise toetamisel. Sel suvel pöörati tähelepanu sihtgruppidele, kes vajavad lisatuge, luues eraldi rühmi asenduskodude noortele ja erivajadustega noortele. Samuti tegutses „Hoog sisse” tugiprogramm, mis on suunatud noortele, kes ei õpi ega tööta.

SA Õpilasmalev juhataja Külli Tatteri sõnul on tööandjate hirm noorte juhendamise ees põhjendamatu. „Tänane malevlane on homne tubli kaaskolleeg. Malevlased on võimalus, mitte peavalu,” ütles Tatter, lisades, et rühmajuhid on alati koolitatud ning omavad vajalikke kutsetunnistusi.

Malevas osalenud Marta Miia Morel tõi esile, et malev pakub midagi enamat kui lihtsalt raha teenimist. „Malevas tekivad suhted, mis ulatuvad kaugemale tavalisest töökogemusest. Inimesed saavad üksteisele justkui pereliikmeteks, jagades nii suurimaid rõõme kui ka salajasemaid hirme,” kirjeldas ta. See annab tema sõnul noortele enesekindlust ja kuuluvustunnet.