Eesti õpetajad tuvastavad AI-ga tehtud töid, kuid tõestamine jääb keeruliseks

Tehisintellekti laialdane kasutamine õpilaste seas on seadnud Eesti õpetajad keerulisse olukorda, kus tööde päritolu on raske usaldusväärselt tõestada. Peamiseks märgiks AI kasutamisest peetakse õpilasele mitteomast sõnavara. Olukord seab kahtluse alla tööde hindamise usaldusväärsuse.

Tehisintellekti üha laiem levik koolides on viinud olukorrani, kus Eesti õpetajatel on üha raskem hinnata, kas õpilane on töö ise teinud või kasutanud AI-tööriista. Kuigi paljud pedagoogid suudavad AI abil kirjutatud tekste ära tunda, jääb tõestamine sageli võimatuks.

Peamine märk: võõras sõnavara

Õpetajate sõnul on kõige selgem vihjemärk see, kui töös kasutatud sõnavara ei vasta õpilase harjumuspärasele väljendusviisile. Kui äkki ilmub kodutöös keerukas akadeemiline keelekasutus, mida õpilane tunnis ei kasuta, tekitab see kahtlusi. Sellised tähelepanekud on aga subjektiivsed ega kujuta endast piisavat tõendust.

Hindamissüsteem surve all

Olukord seab surve alla kogu hindamissüsteemi. Õpetajad seisavad dilemma ees: kas süüdistada õpilast ilma kindlate tõenditeta või jätta kahtlus tähelepanuta ja anda hinne töö sisu põhjal. Olemasolevad AI-tuvastustööriistad ei ole piisavalt usaldusväärsed, et neid ametliku tõendina kasutada.

Eksperdid leiavad, et lahendus ei pruugi peituda üksnes parema tuvastamise tehnoloogias, vaid pigem tuleks üle vaadata, kuidas ja mida koolides hinnatakse. Suuline kaitsmine, protsessipõhine hindamine ja klassisisesed ülesanded on mõned viisid, kuidas vähendada AI abil pettuse võimalust ning taastada hindamise usaldusväärsus.