Eesti on jätkuvalt Euroopa Liidus Ukraina sõjapõgenike arvu poolest esikümnes

Eurostati andmetel oli 31. juuli seisuga Eestis 22,6 ajutise kaitse saajat iga tuhande elaniku kohta, mis asetab riigi Euroopa Liidu arvestuses kuuendale kohale. See näitaja on enam kui kaks korda kõrgem EL-i keskmisest.

Eesti positsioon Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel Euroopa Liidu riikide seas püsib endiselt kõrgel tasemel. Juulikuu lõpu seisuga oli Eestis ajutise kaitse all 30 715 Ukraina sõjapõgenikku, mis tähendab, et iga tuhande Eesti elaniku kohta on riigis 22,6 kaitse saajat. Võrdluseks: kuu varem, juuni lõpus, oli see arv 30 405.

Euroopa Liidu keskmine näitaja on 9,8 põgenikku tuhande elaniku kohta, mis tähendab, et Eesti panus on enam kui kahekordne võrreldes liidu keskmisega. Kõige kõrgemad näitajad registreeriti juuli lõpu seisuga Tšehhis, kus tuhande elaniku kohta on 36,2 kaitse saajat. Järgnevad Slovakkia 27,5-ga, Küpros 26,7-ga, Poola 26,2-ga ja Liechtenstein 23,4-ga. Eesti asub selles pingereas kuuendal kohal.

Põgenike koondpilt Euroopa Liidus

Kokku viibis juuli lõpu seisuga Euroopa Liidus 4,43 miljonit inimest, kes on saanud ajutise kaitse staatusest tulenevaid soodustusi. See arv kasvas ühe kuu jooksul ligi 20 000 inimese võrra, mis tähendab 0,5-protsendilist kasvu. Arvuliselt kõige rohkem on põgenikke vastu võtnud Saksamaa, kus ajutise kaitse saajaid on 1,29 miljonit, järgnevad Poola 953 000 ja Tšehhi 395 000 inimesega.

Statistika näitab, et üle 98,5 protsendi ajutise kaitse saajatest on Ukraina kodanikud. Demograafiliselt jaotuvad kaitse saajad järgmiselt: täiskasvanud naised moodustavad 43,4 protsenti, mehed 27,1 protsenti ning alaealised 29,4 protsenti koguarvust.

Ajutise kaitse mehhanism kehtestati Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 2022. aasta märtsis vastusena Venemaa täiemahulisele sõjalisele sissetungile Ukrainasse. 2024. aasta juunis otsustas Euroopa Ülemkogu pikendada selle staatuse kehtivusaega kuni 4. märtsini 2027.