Eesti on Euroopa Liidus suremuselt neljas riik enesetappude poolest

Eurostati värsked andmed näitavad, et 2023. aastal registreeriti Eestis 14,26 enesetappu 100 000 elaniku kohta. See asetab Eesti Euroopa Liidu riikide arvestuses neljandale kohale.

Eurostati 9. septembril avaldatud statistika kohaselt oli Eesti 2023. aastal Euroopa Liidus suuruselt neljas riik enesetappude arvu poolest, arvestades elanikkonna suurust. Eestis registreeriti 14,26 enesetappu 100 000 elaniku kohta.

Eestist kõrgemad näitajad tuvastati vaid kolmes liikmesriigis. Kõige kõrgem oli suremus enesetappude tõttu Leedus, kus näitaja ulatus 18,8 juhtumini 100 000 elaniku kohta. Sloveenias oli see näitaja 16,4 ja Ungaris 16,1 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks: Euroopa Liidu kõige madalamad näitajad olid Küprosel (3,5), Kreekas (4,3) ja Maltal (5,5).

Trendid Euroopa Liidus

Kogu Euroopa Liidus registreeriti 2023. aastal kokku 48 370 enesetappu, mis moodustab ligikaudu ühe protsendi kõigist registreeritud surmajuhtumitest. Keskmine standardiseeritud näitaja kogu liidu peale oli 10,4 juhtumit 100 000 elaniku kohta, mis on veidi madalam kui 2022. aastal (10,6). Võrreldes 2013. aastaga on langus olnud märgatavam, siis oli keskmine näitaja 12,2.

Statistika rõhutab selget erinevust sugude ja vanuserühmade lõikes. Mehed sooritavad Euroopa Liidus enesetappe märkimisväärselt sagedamini kui naised: meeste puhul oli näitaja 16,9 ja naiste puhul 5,0 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Mehed moodustasid kõigist enesetappudest 76,4 protsenti.

Samuti ilmnes seos vanusega. Suremus on madalaim alla 15-aastaste seas (0,2 juhtumit 100 000 elaniku kohta) ning tõuseb märgatavalt vanuse kasvades, ulatudes 65-aastaste ja vanemate puhul 17,3 juhtumini 100 000 elaniku kohta.