Eesti omavalitsuste rahastus liigub 2027. aastal suurema autonoomia suunas

Eesti kohalikud omavalitsused saavad tulevikus suurema vabaduse oma finantside juhtimiseks, kui riik ühtlustab senise sihtotstarbelise toetussüsteemi. Omavalitsusliidud on esitanud nõudmise 3,4 miljoni euro suuruse ühekordse toetuse järele, et katta üleminekuperioodi võimalikke eelarveauke.

Eesti kohalikud omavalitsused seisavad silmitsi olulise muudatusega, mis annab neile senisest suurema otsustusvabaduse oma finantside üle. Valitsus kavandab praeguse, rangelt sihtotstarbelise toetusfondi integreerimist omavalitsuste üldisesse tulubaasi, mis tähendab suuremat autonoomiat raha jaotamisel.

Rahastuse uus loogika

Praegune süsteem, kus umbes 122 miljonit eurot eraldatakse omavalitsustele kindlaksmääratud kulutuste katteks, on püsinud muutumatuna kümme aastat. Uue korra kohaselt see sildistatud raha kaob ning muutub omavalitsuse vaba eelarveressursi osaks. KOV-id saavad edaspidi ise otsustada, kas investeerida vahendid infrastruktuuri, palkadesse või muudesse kohalikesse vajadustesse. Samuti muutub toetussumma dünaamilisemaks, kuna see hakkab tulevikus liikuma koos tulumaksu laekumisega.

Regionaalministeeriumi KOV osakonna juhataja Hardi Alliksaar kinnitas, et eelnõu on kooskõlastusringi läbinud ning ootab nüüd ministri lõplikku heakskiitu, et liikuda edasi vabariigi valitsusse ja seejärel riigikokku.

Ülemineku kitsaskohad

Kõik vallad ja linnad ei võida esimesel aastal uuest süsteemist võrdselt, mistõttu on Eesti Linnade ja Valdade Liit tõstatanud vajaduse 3,4 miljoni euro suuruse ühekordse lisatoetuse järele, et katta tekkivad finantslõhed.

Saue vallavanem Andres Laisk, kes juhib liidu rahanduse ja maksupoliitika töörühma, rõhutas toetussumma ühekordsust. «See 3,4 miljonit ei ole iga-aastane või järjepidev toetus, vaid ühekordne summa ülemineku miinuste tasandamiseks. Edasi läheb juba rutiinselt, vastavalt majandusolukorrale,» selgitas Laisk.

Ministeerium ei ole veel lõplikku otsust 3,4 miljoni euro eraldamise kohta langetanud, kuid Hardi Alliksaar märkis, et see ei ole olnud reformi edasiviimise eeltingimuseks.

Mõned omavalitsused, sealhulgas Jõelähtme vald, võivad uue süsteemiga ajutiselt kaotada. Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja peab reformi pikemas plaanis õigeks ja vajalikuks.

«Peame teed remontima, tagama õpikute raha ja juhtide palgad. Küsimus on printsiibis, kas omavalitsusi käsitletakse võrdselt või mitte,» ütles Andrus Umboja.