Eesti õigeusu kirik kaebas riigi Strasbourg’i: vaidluse keskmes sidemed Moskvaga

Eesti Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse, protesteerides riigi nõudmise vastu katkestada administratiivsed sidemed Moskva patriarhaadiga. Konflikti keskmes on Riigikogu mullu vastu võetud seadusemuudatused, mida kirik peab usuvabaduse rikkumiseks.

Eesti Õigeusu Kirik ja Pühtitsa Uspenski nunnaklooster on ametlikult pöördunud Euroopa Inimõiguste Kohtusse, vaidlustades Eesti riigi nõudmise katkestada administratiivsed sidemed Moskva patriarhaadiga. Strasbourg’i saadetud kaebus on vastus Riigikogu vastu võetud seadusemuudatustele, mis kohustavad kirikuid oma tegevust ümber korraldama.

Võimude selgituse kohaselt oli muudatuste eesmärk tagada riiklik julgeolek. Siseministeerium on rõhutanud, et rahvusvahelised usulised sidemed iseenesest pole keelatud, kuid kiriku otsene administratiivne sõltuvus Moskvast on hinnatud julgeolekuohuks. Seaduse kohaselt peab kirik viima oma dokumendid ja tegevuse uute nõuetega vastavusse käesoleva aasta detsembri lõpuks.

Riigikohtu otsus ja eriarvamused

Vaidluse teekond on olnud keeruline. President Alar Karis on seaduse väljakuulutamisest kahel korral keeldunud, viidates õiguslikele muredele. Riigikohus on vaadelnud seadusemuudatusi ning tunnistanud need põhiseadusega kooskõlas olevaks.

Otsus ei tulnud aga üksmeelselt. 17 kohtunikku arutasid kaasust, kuid kuus neist jäid eriarvamusele, viidates tõsistele puudujääkidele seaduse õiguslikus selguses. Teema on tõstatanud ühiskondliku diskussiooni, kus osalevad nii vaimulikud kui ka õiguseksperdid, sealhulgas piiskop Daniil (Lepisk), kloostri esindaja ja jurist Igor Gräzin. Strasbourg’i pöördumise perspektiivide osas valitseb juriidilises kogukonnas siiski skeptitsism, kuna mitmed eksperdid seavad kahtluse alla kaebuse argumentatsiooni tugevuse.