Eesti Õigeusu Kirik ja Kuremäe klooster kaebasid kirikuseaduse Euroopa Inimõiguste Kohtusse

Eesti Õigeusu Kirik ja Pühtitsa klooster vaidlustasid Euroopa Inimõiguste Kohtus hiljuti vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muudatused. Kiriku esindajad leiavad, et riigi nõue katkestada sidemed Moskva Patriarhaadiga riivab usuvabadust.

Eesti Õigeusu Kirik (EÕK) ning Ida-Virumaal asuv Kuremäe ehk Pühtitsa klooster on esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) kaebused, vaidlustades Eesti uue kirikute ja koguduste seaduse. Religioossed ühendused leiavad, et seadusemuudatused on ebaõiglased ning sekkuvad lubamatult usuvabadusse.

Seadus sunnib sidemeid katkestama

Advokaadid Artur Knjazev ja Stiven-Hristo Evestus, kes esindavad nii kirikut kui ka kloostrit, selgitasid, et tegemist on kahe eraldiseisva kaebusega. Kuigi argumentatsioon on veidi erinev, on mõlema pöördumise sisu sarnane: ette heidetakse riigi nõuet katkestada organisatsioonilised ja vaimsed sidemed Vene Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadiga.

«Kui me lähtume riigi tõlgendusest, siis tuleks katkestada kõik sidemed, kaasa arvatud tuhat aastat kestnud religioossed seosed. Riik ei tohi selliseid kohustusi peale panna ega usuelu korraldusse sekkuda,» sõnas vandeadvokaat Artur Knjazev büroost Boutique Legal. EÕK piiskop Daniel rõhutas omalt poolt, et kirik peab oma kanoonilisi sidemeid puutumatuks ega näe, et kehtiv seadus neid otseselt keelaks.

Siseministeerium ootab jätku

President Alar Karis jättis seaduse algselt välja kuulutamata, kuid Riigikohus ei leidnud dokumendis põhiseadusega vastuolusid, misjärel see jõustus. Siseministeeriumi usuasjade nõuniku Ringo Ringvee sõnul tuli kaebus Strasbourgi kohtusse ministeeriumile üllatusena, kuna veel nädal tagasi toimunud kohtumistel selliseid plaane ei mainitud.

Ringvee märkis, et ministeeriumil puudub kaebuste täpne sisu ja neid on saadud hinnata vaid meediakajastuste põhjal. Ta rõhutas, et praegune kaebus ei peata seaduse täitmist. Seaduse kohaselt peavad kirikud oma põhikirjad uutele nõuetele vastavaks viima käesoleva aasta lõpuks.

Kiriku esindajad loodavad, et kuni EIK pole asja arutamist otsustanud või lahendit langetanud, hoidub Eesti riik edasistest jõulistest sammudest. Praegu on teadmata, kas Euroopa kohus üldse kaebused menetlusse võtab, mis võib võtta kuid või aastaid.