Eesti ohuteavitussüsteem EE-ALARM parandas teavituste kiirust ja loetavust

Värske uuring näitab, et Eesti asukohapõhine ohuteavitussüsteem EE-ALARM edastab nüüd hoiatusi varasemast kiiremini ja kasutaja eelistatud keeles. See muudatus vähendab sidevõrgu koormust ning suurendab inimeste arusaamist ohuolukorras.

Eesti on edukalt ümber kujundanud oma ohuteavitussüsteemi EE-ALARM, mis saadab nüüd hoiatusi inimestele nende eelistatud keeles, selgub teadusajakirjas International Journal of Disaster Risk Reduction avaldatud analüüsist. Lahendus, mis tugineb mobiilioperaatorite andmetele, on märgatavalt vähendanud sõnumite mahtu ja võrgu koormust, tagades samas teabe kiirema kohalejõudmise.

Varem praktiseeritud kolmekeelne sõnumiedastus, kus hoiatused saadeti korraga eesti, vene ja inglise keeles, osutus praktikas ebaefektiivseks. Sõnumid olid liiga pikad, raskesti loetavad ning nende massiline edastamine võttis tunde aega. Uue süsteemi puhul määratakse keel kasutaja mobiilsideoperaatori andmete põhjal, mis võimaldab saata lühikesi ja selgeid teavitusi.

Teavituse tõhususe uuring

Teadlaste uuring tugineb 14. mail 2025 läbi viidud suurele üleriigilisele ohuteavituse testile. Sel päeval saadeti teavitus ligi 1,5 miljonile SIM-kaardile. Tagasiside andis 24 787 vastajat.

EE-ALARMi keele-eelistuse projekti juht Kadi Luht-Kallas selgitas, et vajas süsteemi, mis arvestaks inimeste keele-eelistusi, kuna kolmekeelsed SMS-id olid ohuolukorras raskesti hoomatavad. «2022. ja 2023. aastal tehtud ohuteavituste keele-eelistuste testimine ja uuring näitasid, et kolmekeelsed SMS-ohuteavitused olid ohuolukorras liiga pikad ja raskesti hoomatavad, mis vähendas nende tõhusust,» sõnas ta.

Tulemused kinnitavad muudatuse vajalikkust: uue süsteemiga jõudsid hoiatused inimesteni umbes 40 minutiga, edastades seejuures 2,4 miljonit SMS-segmenti. Varasema kolmekeelse lahenduse puhul oleks sama mahu saatmine nõudnud 12 miljoni SMS-segmendi edastamist ja võtnud tunde.

Testi andmetel sai lühisõnumi kätte 97,8 protsenti vastanutest. Tehnoloogia aitas edukalt ületada keelebarjääri, kuna 95,6 protsenti vastajatest luges olulist infot kohe endale sobivas keeles.

Edasised arengusuunad

Uuringus tuuakse välja ka kitsaskohad. Süsteemi täpsus sõltub endiselt keele-eelistuse andmete ajakohasusest. Probleeme esines eriti välismaiste SIM-kaartide puhul, kus rändlusteenuse kasutajate juures ei olnud võimalik kinnitada sõnumi kättesaamist.

Teadlased soovitavad jätkata arendustööd, et laiendada teavituse kanaleid ja parandada keeleandmete kvaliteeti. Samuti kaalutakse mobiilvõrgupõhise välkteavituse ehk cell broadcast tehnoloogia integreerimist, mis võimaldaks ohupiirkondi veelgi täpsemalt piiritleda ja teavet kiiremini levitada.