Eesti nõuab paindlikkust EL kliimaeesmärkides

Eesti valitsus on esitanud Euroopa Liidule nõude, et saada õigus loobuda rangetest sektoripõhistest kliimaeesmärkidest ja rakendada selle asemel riigi tasandil koondvaatega lähenemist. Eesti soov muuta kliimapiirangute struktuuri peegeldab pingeid kasvavate keskkonnajäigusega seotud majanduskulude ning tööstuse vajaduste vahel.

Eesti on Brüsselisse saatnud ametliku nõude, milles kutsub Euroopa Liitu üles revideeerima praegust kliimapolitika struktuuri. Riik soovib saada rohkem paindlikkust sektoripõhiste kliimaeesmärkide rakendamises ja asendada need laiem riikide koondvaatega.

Sektoripõhised eesmärgid määravad praegu konkreetsetele tööstusharudele, nagu transport, energia ja tootmine, eraldi kliimakohustused. Eesti väitel piiravad need nõuded liiga jäigalt majanduse arengut ja ei võta piisavalt arvesse riigi spetsiifilisi tingimusi ning võimalusi.

Eesti kaaluks seega anda riigile suurema vabaduse otsustada, kuidas saavutab ta oma kliimaeesmärgid erinevate sektorite erinevate panuste kaudu. See lähenemisviis võimaldaks paremini kohandada kliimakohustused Eesti majanduse struktuuriga.

Muudatus oleks oluline eeskätt energia- ja põllumajandussektori jaoks, kus praegused piirangud on tekitanud märkimisväärset survet. Eesti seisukoht kajastab ka teiste Balti- ja Kesk-Euroopa riikide sarnaseid muresid, et ühtse EL-i poliitika rakendamine ei arvesta piisavalt igas riigis erinevaid majanduslikke võimalusi.