Eesti nõuab Euroopa Liidult Ukraina ja Moldova liitumisläbirääkimiste kiirendamist

Eesti valitsus on kutsunud Euroopa Liitu üles avama viivitamatult kõiki ülejäänud liitumisläbirääkimiste teemaplokke Ukraina ja Moldovaga. Üleskutse järgnes 13. oktoobril tehtud edusammudele, mil EL avas mõlema riigiga kaks uut läbirääkimiste blokki.

Eesti on kutsunud Euroopa Liitu üles kiirendama Ukraina ja Moldova liitumiskõnelusi ning avama viivitamatult ülejäänud läbirääkimiste blokid. Üleskutse järgneb 13. oktoobril tehtud otsusele, mil liit avas mõlema riigiga kaks uut kõneluste teemaplokki.

Läbirääkimiste edenemine

Euroopa Liit avas 13. oktoobril Ukraina ja Moldovaga läbirääkimiste teise bloki, mis käsitleb siseturgu, ning kolmanda bloki, mis keskendub konkurentsivõimele ja majanduskasvule. Kokku koosneb liitumisprotsess kuuest blokist, millest varasemalt olid juba avatud esimene ja kuues.

Kristen Michal rõhutas sotsiaalmeedias, et mõlemad kandidaatriigid on oma kodutöö teinud. Peaministri hinnangul on läbirääkimiste edasine viivitamine põhjendamatu. „Ukraina ja Moldova on oma töö teinud. Nüüd on aeg avada kõik ülejäänud blokid. Sellega on juba liiga kaua viivitatud,“ märkis valitsusjuht.

Reformide toetamine

Välisminister Margus Tsahkna märkis, et kõneluste kiirendamine on hädavajalik, et aidata riikidel viia oma õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu normidega. „Ukraina ja Moldova tulevik on Euroopas, ja Eesti toetab järjepidevalt mõlema riigi liikumist Euroopa Liidu liikmelisuse suunas,“ ütles Tsahkna.

Lisaks Ukraina ja Moldova edusammudele tegi Euroopa Liit samal päeval edusamme ka teiste riikidega, sulgedes kolm läbirääkimiste blokki Montenegroga ja ühe Albaaniaga. Välisministri sõnul on Montenegro teistest kandidaatriikidest protsessis kaugemale jõudnud ning võib potentsiaalselt liituda liiduga 2028. aastal.