Eesti noorte töötuse nõiaring: nõutud kogemus ja tehisaru jätavad koolilõpetajad ukse taha

Eesti noorte töötuse määr püsib üle 22 protsendi, kuna tööturg nõuab kogemust, mida pole võimalik saada, ning algtaseme töökohad on kadunud tehisaru kätte. Antropoloogia Keskuse ja Milttoni uuringu kohaselt vajab olukorra lahendamine koostööd koolide, riigi ja tööandjate vahel.

Eesti noorte töötuse näitajad püsivad 2026. aastal murettekitavalt kõrged, ulatudes esimeses kvartalis 22,8 ja teises kvartalis 22,4 protsendini. Antropoloogia Keskuse (AK) ja nõustamisettevõtte Miltton hiljutine uuring toob välja, et paljud noored on sattunud tööturule sisenemisel nõiaringi: tööandjad ootavad neilt varasemat erialast töökogemust, mida aga keegi ei ole nõus pakkuma. Samal ajal asendab üha enam traditsioonilisi juuniorpositsioone tehisaru, jättes noored ilma esimesest töökogemusest.

Uuringu autorid, kelle seas on AK tegevjuht Liina Maria Lepik ja Milttoni psühholoog Eva Maria Kangro, viisid läbi 13 süvaintervjuud 19-26-aastaste noortega, et mõista nende kandideerimiskogemust ja turule sisenemise takistusi. Tulemused viitavad, et probleem ei ole noorte hariduses, vaid süsteemses lõhes haridussüsteemi ja tööelu vahel.

Nõiaringi tekkepõhjused

Uuringus osalenud noored kirjeldasid oma igapäevast võitlust töökoha leidmisega, kus CV-de saatmine ei anna tulemust, kuna tööandjad ootavad valmis oskusi. Lepik märgib, et kui üldine töötus Eestis on ligikaudu seitse protsenti, siis enam kui 22-protsendine noorte töötus viitab pildil olevale süsteemsele veale. Lisaks tehnoloogilisele nihkele, kus tehisaru on kaotanud algtaseme töökohad just IT-valdkonnas, süvendab probleemi haridussüsteemi aeglus.

Koolide õppekavad uuenevad sageli liiga aeglaselt, et reageerida tööturu kiiretele muutustele. Kui noor lõpetab kooli, võib tema omandatud eriala olla juba vananenud. Samuti selgus, et tööle saamisel mängib suurt rolli sotsiaalmajanduslik taust ja tutvused. Noored, kellel puudub võrgustik, tunnevad end kõrvalejäetuna, kuna nende CV-sid ei vaevuta sageli isegi läbi lugema.

Lahendused ja soovitused

Uuringu autorid pakuvad välja mitmeid meetmeid olukorra parandamiseks, rõhutades kõigi osapoolte vajadust panustada. Lepik ja Kangro rõhutavad vajadust toetada tööandjate valmisolekut võtta tööle vähem kogenud noori. Samuti on oluline pakkuda tasustatud praktikavõimalusi, et vähendada majanduslikku ebavõrdsust.

Oluliseks peetakse karjääri planeerimise varasemasse kooliastmesse toomist, et noored saaksid juba gümnaasiumi ajal aimu tööturu tegelikest vajadustest. Vanematele soovitatakse aga toetada lapsi varajase töökogemuse saamisel, olgu selleks vabatahtlik töö või töövarjutamine, ning julgustada neid katsetama erinevate oskustega.