Eesti noorte tööpuudus on kerkinud mitme aasta tippu

Eestis on noorte tööpuudus tõusnud viimaste aastate kõrgeimale tasemele, ulatudes 18,2 protsendini. Ekspertide hinnangul vajab olukord süsteemseid muutusi, alates ametihariduse väärtustamisest kuni paindlikumate töötingimuste loomiseni.

Eestis on noorte tööpuudus kasvanud 18,2 protsendini, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Üha enam teeb muret niinimetatud NEET-põlvkond, 15-26-aastased noored, kes ei õpi ega tööta. Statistikast nähtub, et sellesse gruppi kuulub juba iga kümnes noor üle riigi.

Natali Mets rõhutab, et tegemist ei ole pelgalt väikesest rahvaarvust tingitud probleemiga, vaid tööturu kiirete muutustega, kus esimese töökoha leidmine on muutunud keeruliseks ka neile noortele, kes aktiivselt tööd otsivad. Pikaajaline töötus toob kaasa isolatsiooni ja eneseusu kadumise, mis muudab tööturule naasmise aja jooksul aina raskemaks.

Stereotüübid takistavad valikuid

Diskussioon noorte hariduse ja karjäärivalikute üle on saanud uue hoo seoses Tallinna abilinnapea Andrei Kante väljaütlemistega. Kante põhjendas Tallinna tehnikakõrgkooli vähest populaarsust tütarlaste seas sellega, et koolil puuduvad tüdrukutele huvipakkuvad õppekavad. Kõrgkool lükkas väite ümber, rõhutades, et selline lähenemine süvendab iganenud soostereotüüpe.

Eksperdid märgivad, et selline mõtteviis, kus tehnilisi erialasid peetakse automaatselt poiste ja teenindusvaldkondi tüdrukute pärusmaaks, pärsib mõlema soo valikuvabadust. OECD uuringud kinnitavad, et soopõhised ametieelistused on sageli ühiskondlikult konstrueeritud, mitte bioloogiliselt määratud. See omakorda vähendab talentide vaba liikumist ning takistab ühiskonnal ära kasutamast kogu potentsiaali.

Vajadus terviklike lahenduste järele

Olukorra parandamiseks nähakse vajadust ametihariduse kui väärtusliku valiku tõstmiseks, mitte kui tagavaravarianti ülikooli mittepääsenutele. See nõuab tihedamat koostööd ettevõtetega, praktikakohtade arvu kasvu ja praktilise oskustöö väärtustamist ühiskonnas.

Majandusliku stiimulina on välja käidud ettepanek vähendada noorte töölevõtmisega seotud maksukoormust, et ettevõtjate jaoks oleks esimese töökoha pakkumine vähem riskantne. Samuti on oodatud paindlikumad lahendused haridussüsteemis, näiteks osakoormusega õppe kättesaadavaks tegemine noortele vanematele. Avalik sektor võiks olla eeskujuks, luues oma asutustes lisavõimalusi esimesteks töökogemusteks.