Eesti noorte seas on üle 14 000 inimese, kes ei õpi ega tööta

Statistikaameti andmetel on kümnendik Eesti 15-26-aastastest noortest tööturult ja haridussüsteemist eemal, kusjuures Sotsiaalkindlustusameti hiljutine seire tuvastas 14 000 abivajajat. Paljud neist on jäänud varasemalt ametlike tugisüsteemide vaateväljast kõrvale.

Statistikaameti andmeil oli 2024. aastal Eestis 10,5 protsenti 15-26-aastaseid noori, kes ei ole hõivatud ei õppimise ega tööga. Sotsiaalkindlustusameti hiljutine seire osutab veelgi laiemale probleemile: riikliku toetuse vajadus puudutab hinnanguliselt 14 000 noort, kellest enam kui 70 protsendil puudub viimase aasta jooksul igasugune töökogemus.

Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteem ulatub aastas ligikaudu 1500 nooreni. Samas näitavad andmed, et umbes kolmandik 14 000 tuvastatud abivajajast ei ole varasemalt ühegi tugisüsteemi vaateväljas olnud. See tähendab, et suur osa abivajajatest jääb märkamatuks hetkeni, mil nende olukord on muutunud kriitiliseks.

NEET-staatuses noored ei moodusta ühtset gruppi. Nende hulka kuuluvad nii kooli pooleli jätnud noored, vaimse tervise hädade, erivajaduste kui ka keeruliste peresuhetega inimesed. Samuti on nende seas noori lapsevanemaid, kellel on kõrge hoolduskoormus, ning neid, kes on kaotanud motivatsiooni tööturul või hariduses oma kohta leida.

Elen Hermansoni sõnul sõltub nende noorte edasine elukäik sageli sellest, kas nende muret märgatakse ja kas leidub tugiisikuid, kes on valmis neile pühenduma.