Eesti noorte seas on kanepi järel levimas ohtlik retseptiravimite ja inhalantide tarvitamine

Tervise Arengu Instituudi andmed näitavad, et 15-16-aastaste Eesti koolinoorte seas on kanepi järel populaarsuselt järgmised uimastid retseptiravimite kuritarvitamine ja sissehingatavad ained ja sissehingatavad ained. Eksperdid hoiatavad, et selline katsetamine kujutab endast tõsist ohtu vaimsele ja füüsilisele tervisele, sealhulgas eluohtliku üleannustamise riski.

Eesti noorte uimastitarvitamine on mitmekesisem kui paljud arvavad, ulatudes keelatud narkootikumidest kuni arsti ettekirjutuseta tarvitatavate ravimite ja igapäevaste kodukeemiatoodeteni. Kuigi kanep on endiselt levinuim uimasti, näitavad 15-16-aastaste seas tehtud uuringud, et noored katsetavad üha sagedamini ka muude ohtlike ainetega.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on 15-16-aastaste seas kanepit elu jooksul proovinud 19 protsenti õpilastest. Paljude jaoks piirdub see kogemus üksikute kordadega, ent spetsialistid rõhutavad, et aine ise on tervisele koormav. Lisaks füüsilistele mõjudele, nagu kopsude ärritus ja südame suurenenud koormus, võib kanep pärssida kognitiivseid võimeid, sealhulgas mälu ja õppimisvõimet, ning tõsta ärevuse ja depressiooni riski.

Retseptiravimid ja inhalandid

Kanepi järel on 15-16-aastaste noorte seas järgmised populaarsed uimastid ravimid, mida tarvitatakse arsti ettekirjutuseta. TAI 2024. aastal läbi viidud uuringu kohaselt puutus sellega kokku 10 protsenti poistest ja 17 protsenti tüdrukutest. Sageli on tegemist rahustite või uinutitega. Asjatundjate sõnul on taoline tarvitamine äärmiselt ohtlik, kuna noored ei pruugi teada ravimite koostoimeid ega ohutuid annuseid, mis võib viia krampide, teadvuse kaotuse või halvimal juhul surmani.

Kolmandal kohal noorte eelistustes on inhalandid ehk sissehingatavad ained, nagu välgumihkligaas, liimid, bensiin või aerosoolid. Nende ainete tarvitamine, mida oli proovinud 10 protsenti poistest ja 11 protsenti tüdrukutest, kahjustab otseselt siseelundeid, sealhulgas neere ja maksa. Pikaajaline või ka ühekordne intensiivne tarvitamine võib tekitada pöördumatuid aju- ja närvikahjustusi ning põhjustada hingamisseiskust.

Mida teha hädas olles?

Vanemates vanusegruppides, 16-34-aastaste seas, muutuvad kanepi kõrval levinumaks stimulandid nagu amfetamiin, kokaiin ja MDMA. Nende puhul on suurimaks ohuks keha vedelikutasakaalu häired ja psühhoosioht. Samuti hoiatatakse sünteetilise kanepi ja hallutsinogeenide, näiteks seente eest, mille keemiline koostis on tihti ettearvamatu ja võib lõppeda raske mürgistusega.

Noortel, kes on uimastitega kokku puutunud või vajavad nõu, on võimalik pöörduda anonüümsele tugiliinile. Infot ja abi saab veebilehelt narko.ee, helistades telefonil +372 641 4110 või kirjutades e-posti aadressil [email protected].