Eesti noorte digioskused ületavad ELi keskmist ja mõlemat Balti naabrit

Eurostat andmetel oli 2025. aastal 80,9% Eesti 16-24-aastastest noortest vähemalt algtasemel digioskustega, mis ületab nii ELi keskmist (74,6%) kui ka Läti ja Leedu näitajaid. Leedus ulatus sama näitaja 80,7%-ni, Lätis vaid 65,4%-ni. ELi edetabeli tipus on Taani 92,1% ja Tšehhi 91,7%-ga.

Eesti noored paistavad Euroopas digioskuste poolest silma: 2025. aastal oli vähemalt põhiliste digioskustega varustatud 80,9% riigi 16-24-aastastest elanikest, nähtub Eurostati värsketest andmetest.

ELi keskmine jäi sellest märgatavalt maha, 74,6%. Balti riikide võrdluses on Eesti selge liider. Leedu tuli napilt alla 80,7%-ga, Läti aga küündis vaid 65,4%-ni.

Põhjamaad seadsid lati kõrgemale

Soome ületab Eestit selgelt: seal on algtasemel digioskustega noori 89,9%. ELi pingereas hoiavad kolme esimest kohta Taani (92,1%), Tšehhi (91,7%) ja Malta (91,5%). Madalaimate näitajatega on Bulgaaria (52,8%) ja Rumeenia (53,3%).

Tüdrukud poistest eespool

Nii ELis tervikuna kui ka Eestis on noortel naistel põhilised digioskused sagedamini kui noortel meestel. ELi tasandil on vastavad näitajad 75,9% ja 73,3%. Eestis on erinevus sarnane: noortel naistel 82,65%, noortel meestel 79,25%.

See muster kehtib 22 liikmesriigis 27-st. Suurim lõhe naiste kasuks esineb Küprosel, Sloveenias ja Austrias. Vaid viies riigis on meestel kerge ülekaal.