Eesti nimeseadus: miks peaks keelama olemasolevate perekonnanimede vabalt valimise

Riigikogus arutatav uus isikunimeseaduse eelnõu vajab täiendamist, et kaitsta Eesti unikaalset perekonnanimede süsteemi. Autorite hinnangul tuleks seadusesse tagasi tuua keeld, mis takistaks inimestel vabalt valida juba kasutusel olevaid perekonnanimesid.

Riigikogus menetluses olev uus isikunimeseaduse eelnõu on esile kutsunud vajaduse kriitiliseks debatiks perekonnanimede tähenduse ja kaitstuse üle Eestis. Kuigi seaduseelnõu eesmärk on ajakohastada nimede andmise korda ja karmistada piiranguid kuriteos süüdimõistetutele, on eelnõust kadunud üks oluline põhimõte: keeld valida uueks perekonnanimeks juba eksisteerivat nime. Tiina Laansalu, Fred Puss ja Peeter Päll leiavad, et see säte tuleks eelnõusse tagasi tuua.

Nimed kui kultuuriline pärand

Kehtiv isikunimeseadus, mis jõustus 2005. aastal, on siiani reguleerinud nimede kasutusloogikat. Uus eelnõu plaanib küll laiendada piiranguid, näiteks takistades kurjategijatel nime vahetada, kuid läheneb vabalt valitavatele nimedele liiga liberaalselt. Kui uueks perekonnanimeks lubatakse valida mis tahes Eestis juba kasutusel olevat nime, ähvardab see ähmastada Eesti perekonnanimede põlvkondadeülest järjepidevust.

Eesti perekonnanimistu on maailma mastaabis unikaalne. Tänu põhjalikule dokumenteerimisele on paljude nimede puhul võimalik tuvastada konkreetne talu või paik, kust nimi pärineb. Surnud perekonnanimede süsteem, mis on ajalooliselt väljakujunenud, omab suguvõsade jaoks identiteediloovat väärtust. Lubades inimestel valida suvaliselt teiste suguvõsade nimesid, vähendatakse selle süsteemi väärtust ja riivatakse algsete kandjate huve.

Põhjamaade praktika eeskujuna

Sarnaseid probleeme on lahendatud ka teistes riikides. Näiteks Soomes on keelatud võtta uueks vabalt valitud perekonnanimeks nime, mida keegi teine juba kannab. Rootsis ja Taanis on kehtestatud piirmäärad, uueks nimeks saab valida vaid sellist nime, millel on vähemalt 2000 kandjat. Selline lähenemine kaitseb perekondade ajalugu ja takistab perekonnanimevara vaesestumist.

Eesti puhul on oluline meeles pidada 1930. aastate nimede eestistamise perioodi. Toona loodi spetsiaalne kaitseregister, kuhu pered said oma perekonnanimed kirja panna, et takistada nende juhuslikku kasutuselevõttu teiste poolt. See ajalooline kogemus kinnitab, et nime identiteedi kaitse on olnud Eesti ühiskonnas aktuaalne juba ligi sajandi. Seaduseandjal on nüüd võimalus tasakaalustada inimese individuaalset vabadust ja vajadust hoida Eesti perekonnanimevara rikkust ja ajaloolist järjepidevust.