Eesti narkosurmate taga peituvad salakavalamad ohud kui fentanüül

Viie kuuga on Eestis registreeritud 41 narkootikumide üledoosisurma. Avalikus arutelus domineerib fentanüül, kuid tegelikud kasvavad ohud on tsüklorfiin ja kokaiin. Eesti toimib testimispiirkonnana uutele idapiiri tagant toodavatele narkootikumidele.

41 üledoosisurma viie kuuga. Ometi kipub avalik tähelepanu koonduma fentanüülile, jättes varju kaks ohtu, mis on tegelikult veelgi salakavalamad.

Esimene neist on tsüklorfiin, suhteliselt uus sünteetiline opioid, mida on hakatud Eestisse tooma üle idapiiri. Teine on kokaiin, mille tarbimine on aastatega muutunud üha tavalisemaks ega ole enam kaugeltki ainult jõukate privileeg.

Eesti kui katsepolügoon

Eesti on narkokaubanduse mõttes ebamugavas rollis: testimispiirkond. Tarvitajaskond on siin võrreldes rahvaarvuga erakordselt suur, mis teeb riigi atraktiivseks kohaks uute ainete turuletoomisel. Kui keegi tahab teada, kas uus ühend müüb ja millist toimet see avaldab, sobib Eesti selleks hästi.

Tsüklorfiin illustreerib seda mustrit. Aine jõudis siia enne, kui ametkonnad jõudsid sellele tõsiselt tähelepanu pöörata, ning esimesed hoiatussignaalid tulid surmastatistikast, mitte ennetustööst.

Topeltmõtlemine ei aita

Probleem pole ainult konkreetsetes ainetes, see on ka hoiakutes. Ühiskonnas esineb selget topeltmõtlemist: üledoosisurmi nähakse traagilisena, kuid samal ajal peetakse tarvitamist isiklikuks valikuks, millesse sekkumine on küsitav. See vastuolu takistab nii ennetustöö rahastamist kui ka tõhusat poliitikat.

Kokaiin on hea näide. Kuna seda seostatakse meelelahutuse ja parema elustandardiga, ei taju paljud tarvitajad end riskirühma kuuluvana. Tegelikkuses on aine sõltuvust tekitav, selle puhtus varieerub turul drastiliselt ning lisandid võivad olla surmaohtlikud.