Eesti muuseumid on mures: kavandatav teadusrahastuse reform seab projektid ohtu

Valitsuse plaan suunata kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarve 2028. aastast haridus- ja teadusministeeriumi alla on tekitanud muuseumijuhtide seas vastuseisu, kuna uued rahastusnõuded võivad välistada väiksemad ja erialaspetsiifilised projektid.

Eesti valitsus plaanib 2028. aastast liigutada kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse eelarve, mis ulatub umbes 900 000 euroni, haridus- ja teadusministeeriumi strateegiliste uuringute programmi alla. Muuseumid ja teadusvaldkonna esindajad hoiatavad, et selline ümberkorraldus võib hävitada väiksemad ning spetsiifilised teadusprojektid, kuna uued rahastusnõuded eeldavad märkimisväärselt suuremaid projekte.

Muudatuse taga seisab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kelle ettepanekul peaks ministeeriumide teadus- ja arendusraha edaspidi liikuma läbi HTM-i juhitava programmi. Kuigi määruse seletuskirja kohaselt säilib kultuuriministeeriumil formaalselt oma kvoot ja otsustusõigus, on muuseumivaldkonna esindajad kriitilised.

Projektide mahu probleem

Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli väljendas sotsiaalmeedias rahulolematust, viidates, et teadusrahastus on olnud kriitilise tähtsusega näituseprogrammide sisulisele arendamisele. Polli sõnul tekitab uus suund sundolukorra, kus muuseumid peavad hakkama taotlema raha kõrgkoolide kaudu, mis nõuab loovuurimuse ja näituseformaadi uuesti tõestamist teadustööna.

Ka Tartu Ülikooli muuseumi juht Mariann Raisma rõhutas, et praegune kava on muuseumidele halvasti sobiv. Raisma osutas, et uue korra kohaselt on ühe projekti minimaalne toetussumma 150 000 eurot, samas kui muuseumide teadusprojektid vajavad tavaliselt suurusjärgu võrra väiksemaid summasid.

«Meil tuleb kuu lõpus korraline muuseuminõukogu koosolek, kus kohtume kultuuriministriga, ja loodan väga, et seda otsust on võimalik kuidagi ümber pöörata,» ütles Raisma. Ta lisas, et seni tehtud väiksemad projektid on võimaldanud teadusasutustega koostööd arendada valdkondades, milleks muul juhul vahendeid ei leiduks.

Kultuuriministeeriumi teadusnõunik Viivian Jõemets tõi esile, et praegused üleriigilise haardega muuseumide projektid jäävad 40 000 kuni 70 000 euro vahemikku. Jõemetsa hinnangul ei ole kultuurivaldkonnas võimalik sellises mahus projekte ühe aastaga üles ehitada. Samuti tekitab muret paindlikkuse kadumine: kui kultuuriministeeriumi eelarves oli võimalik vahendeid ümber jagada, siis strateegiliste uuringute programmis jääb segaseks, mis saab rahast, kui konkreetsele suunale taotlusi ei laeku.