Eesti muudab relvaseadust: bürokraatia väheneb ja laskemoona varud suurenevad

Eelnõus on relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat ja tugevdada riigi kaitsevõimet. Siseminister Igor Taro rõhutas, et muudatused muudavad relvapoliitika liberaalsemaks ja kaasaegsemaks.

Eelnõus on ulatuslikud muudatused relvaseaduses ja lõhkematerjaliseaduses, mille eesmärk on lihtsustada relvade soetamist ning vähendada relvaomanikele seatud bürokraatlikke takistusi. Siseministeeriumi teatel on uuenduste üheks peamiseks sihiks ka riigi kaitsetahte ja kaitsevalmiduse toetamine.

Siseminister Igor Taro tõdes, et kuigi Eesti senine relvaohutuse olukord on olnud kontrolli all, vajasid seadused ajakohastamist, kuna kehtivad reeglid pärinesid ajast, mil julgeolekupoliitiline olukord oli teistsugune.

«Oleme pikalt pidanud relvavaldkonda kohati üleliia reguleerituks. Inimesed kaotavad huvi, kui peavad relvaloa saamiseks läbima bürokraatliku kadalipu. Praegused seadusemuudatused on esimene samm selle süsteemi ümberkujundamisel,» sõnas Taro.

Muudatused tõstavad kaitsevalmidust

Uued reeglid viivad Eesti õigusruumi vastavusse Euroopa Liidu tulirelvade direktiiviga, täpsustades relvade ja laskemoona definitsioone. Olulise uuendusena muutuvad relvade hoiustamise nõuded paindlikumaks, tuginedes edaspidi riskihindamisele, mitte jäikadele reeglitele.

Samuti lubab seadus edaspidi hoida suuremat laskemoona varu. Ministeeriumi selgitusel on see vajalik samm, et toetada elanikkonna kaitsevalmidust ja kindlustada, et relvaomanikel oleks kriisiolukorras piisav varustus olemas. Samuti vähendatakse halduskoormust väikekollektsioonide pidajatele.