Eesti munatootjad loobuvad puuridest ilma riikliku keeluta

Majandusministeerium ei toeta seaduseelnõu, mis keelaks uute puurkanalate ehitamise alates 2027. aastast, kuna see seaks Eesti tootjad ebasoodsasse konkurentsiolukorda Läti ja Leedu ees. Suuremad Eesti tootjad, sealhulgas Dava Foods Estonia, loobuvad puuridest vabatahtlikult ja plaanivad minna täielikult üle alternatiivsetele pidamissüsteemidele aastaks 2035.

Majandusministeerium lükkas tagasi seaduseelnõu, mis oleks keelanud uute puurkanade farmide rajamise Eestis alates 2027. aasta algusest. Põhjus: ühepoolne keeld kahjustaks kodumaist tootjat, samas kui Läti ja Leedu jätkaksid puurkanalate lubamist.

Kui Eesti astub sammu üksi, võib tulemuseks olla odavama impordi pealetung. Seda seisukohta jagab ka Allan Tohver, Eesti ühe suurima munatootja Dava Foods Estonia juht. «Kui me keelu ainult Eestis vastu võtame, siis mängime tegelikult naaberriikide tootjatele kaasa,» ütles Tohver ETV+ uudistesaates «Aktuaalne kaamera», mis läks eetrisse pühapäeval, 12. juulil.

Vabatahtlik üleminek

Suuremad Eesti munatootjad ei oota seaduse jõustumist. Dava Foods on koos teiste ettevõtetega allkirjastanud hea tahte deklaratsiooni, mille kohaselt plaanib ettevõte loobuda puurifarmidest täielikult 2035. aastaks. Sellesse üleminekusse on juba investeeritud 3,5 miljonit eurot.

Praegu moodustavad Dava Foodsi toodangust umbes 25% lahtise tüübi munad, st kanad, keda peetakse varjualustega kanakuutides, mitte puurides.

Kes mune ostab ja miks

Selveris on müügil üle 30 munaliigi. Neist 88% on toodetud Eestis, 12% tuleb Lätist; vutimunad on kõik eestimaised. Vabapidamis- või mahemune valib siiski vaid umbes 15% ostjatest.

Selveri pressiesindaja Mariann Järvela sõnul on ostjate peamine kriteerium toote päritolu: eelistatakse eestimaist muna. Teisel kohal on hind, ja just see hoiab puurimunasid riiulitel.