Eesti ministeerium: toidutootjate kriitika Nutri-Score'i suhtes on alusetu

Regionaal- ja põllumajandusministeerium lükkas tagasi toidutööstuse väited, justkui oleks Nutri-Score'i märgistussüsteemi vabatahtlik kasutuselevõtt Eestis kahjulik või eksitav. Ametnike sõnul on tegu abivahendiga, mis aitab tarbijatel poeriiulite vahel kiireid ja tervislikumaid valikuid teha.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium leiab, et toidutootjate vastuseis Nutri-Score’i märgistusele Eestis ei ole põhjendatud. Toiduainetetööstuse esindajad on väitnud, et tegu on eksitava süsteemiga, mis ei arvesta toidukultuuriga, kuid ministeeriumi hinnangul on märgistusest tarbijatele kasu teadlike valikute langetamisel.

Lastearstid on teinud valitsusele ettepaneku süsteem kasutusele võtta, viidates koolilaste kasvavatele ülekaalunäitajatele. Arstide sõnul on praegune toitumisalane teave pakendite taga liiga keeruline ning tarbijad vajavad poes lihtsustatud suuniseid, et hinnata toodete soola-, suhkru- ja rasvasisaldust.

Analüüs valmib sügisel

Biomajanduse asekantsler Madis Pärtel selgitas, et ministeerium on praegu analüüsietapis, kus hinnatakse süsteemi kooskõla Eesti riiklike toidusoovitustega ja mõju majandusele. "Ükski märgistus ei lahenda üksi toitumisega seotud probleeme, kuid see on oluline osa tervist toetavama toidukeskkonna kujundamisel," märkis Pärtel.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp on seevastu märkinud, et mujal Euroopas, näiteks Prantsusmaal, pole Nutri-Score'i kasutuselevõtt aidanud rasvumise näitajaid vähendada. Töösturid leiavad, et Eesti peaks ootama ühtset Euroopa Liidu lahendust, selle asemel et ise vabatahtlikku süsteemi juurutada.

Ministeerium on kriitikale vastates toonitanud, et tegemist ei ole kohustusliku meetmega. Pärteli sõnul on eesmärk vaid läbipaistvuse suurendamine, kuna ostuotsused tehakse poes sageli mõne sekundiga. Ministeerium plaanib uuringute tulemused ja edasised sammud avalikkusele tutvustada novembris.