Eesti ministeerium kavandab üürilepingute hõlpsamat lõpetamist võlgnevuste korral

Justiitsminister Liisa Pakosta esitas valitsusele eelnõu, mis lubab üürileandjatel lepingu lõpetada juba ühe kuu suuruse võlgnevuse korral. Muudatused peaksid jõustuma 2027. aasta sügisel ja lihtsustavad ka üürnike väljatõstmist.

Justiitsministeerium on koostanud seaduseelnõu, mis võimaldab üürileandjatel eluruumi üürilepingu üles öelda märksa kiiremini kui praeguse regulatsiooni alusel. Kui kehtiv seadus lubab lepingu lõpetada alles juhul, kui üürnik on võlgu jäänud vähemalt kahe kuu maksete ulatuses, siis uus kord lubaks sekkuda juba ühe kuu suuruse võlgnevuse tekkimisel.

Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul on eelnõu eesmärk korrastada üüriturgu ja vähendada üürileandjate finantsriske. Muudatus tuleneb Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonileppes sõlmitud kokkuleppest, millega soovitakse suurendada kinnisvaraomanike kaitset ja tõkestada pahatahtlike üürnike tegevust.

Eelnõu muudab võlaõigusseadust, lubades üürileandjal lepingu lõpetada, kui üürnik on jätnud tasumata üüri, kõrvalkulud või hoone majandamiskulud summas, mis ületab ühe kuu üüri. Sama kriteerium laieneb ka tagatisraha võlgnevustele. Üürniku õiguste kaitseks säilib siiski kohustuslik 30-päevane tähtaeg kohustuse täitmiseks pärast ülesütlemisteate esitamist.

Muudatused puudutavad ka kohtumenetlust. Edaspidi on kohtul õigus juba otsuses määrata ruumide vabastamise konkreetne tähtaeg, mis välistab täitemenetluse käigus automaatse vabatahtliku täitmise aja andmise. Lisaks laieneb kohtuotsuse täitmise võimalus otse ka allüürnikele, mistõttu ei pea üürileandja enam iga isiku vastu eraldi kohtuteed käima.

Ministeerium prognoosib, et eelnõu läbib Riigikogu ja jõustub 1. oktoobril 2027.