Eesti metsanduse tulevikuprognoos: raiemahtude vähenemine on vältimatu

Keskkonnaagentuuri värske analüüs näitab, et Eesti metsade raiemaht ei püsi pikemas vaates praegusel tasemel. Erametsades ootab ees märkimisväärne langus, kuna majanduslikult küpse metsa varud ammenduvad järgmiste kümnendite jooksul.

Keskkonnaagentuuri värskete andmete põhjal ei ole võimalik säilitada praeguseid Eesti metsamajandamise mahtusid pikemas perspektiivis. Järgneva 30 aasta jooksul prognoositakse uuendusraiete mahu ja pindala järkjärgulist langust, mis mõjutab eelkõige sae- ja vineeritööstust, kuna need sektorid sõltuvad suuresti männist, kuusest ja kasest.

Erametsade piiratud võimalused

Erametsade puhul on olukord kõige kriitilisem, kuna suurem osa küpsetest metsadest on koondunud just eraomandisse. Kui erametsades jätkatakse raietöid senises tempos, väheneb küpsete ja valmivate männikute ning kaasikute pindala aastaks 2044 enam kui poole võrra. See tähendab, et praegust raiemahtu ei ole võimalik jätkusuutlikult hoida ning langus on vältimatu. Erandiks on vaid hall-lepikud, kus ressurss on piisav ja raie võib tulevikus isegi suureneda.

Riigimetsa ja tööstuse väljavaated

Riigimetsades on vanuseline jaotus ühtlasem, kuid ka seal näitavad prognoosid uuendusraiete pindala kahanemist järgmise 20 aasta jooksul. Riigi seatud eesmärgid ja täiendavad kaitseala piirangud võivad seda protsessi veelgi kiirendada. Prognoosi kohaselt võib raiemaht järgmistel aastakümnetel langeda, võrreldes praeguste näitajatega.

Alternatiivsed raieliigid

Kuigi uuendusraie moodustab lõviosa puiduvarust, on oluline roll ka harvendus- ja sanitaarraietel. Harvendusraiete optimaalne maht võiks olla 1,5-2 miljonit tihumeetrit aastas, et parandada alles jäävate puistute kasvutingimusi. Sanitaarraiete maht sõltub suuresti looduslikest häiringutest, nagu tormid või kahjurid, jäädes hinnanguliselt 0,5 miljoni tihumeetri juurde aastas. Energiapuidu osas olulist defitsiiti ei prognoosita, kuna hall-lepikute varud katavad tulevikuvajadused.